Rahvusvaheline teadlasterühm on vana-DNA abil lahendanud ühe ajaloo suurima keelelise ja geneetilise mõistatuse. Ajakirjas Nature avaldatud kaks märgiliselt olulist uuringut paljastavad, et üle 400 keelega indoeuroopa keeltekonna tõelised loojad olid umbes 6500 aastat tagasi elanud Kaukaasia ja Alam-Volga rahvad. See avastus tõstab senised teooriad uude valgusesse ja näitab, kuidas sündisid rahvad, kes muutsid alatiseks Euroopa nägu.
Eestlased on õigusega uhked oma soome-ugri päritolu üle, kuid meie ajalugu, geneetiline taust ja isegi igapäevane sõnavara on samal ajal tugevalt põimunud meie indoeurooplastest naabritega – olgu nendeks siis baltlased, germaanlased või slaavlased. Seetõttu on meiegi loo mõistmiseks hädavajalik teada, kust need rahvad ja keeled alguse said.
Pikka aega arvati, et alg-indoeuroopa keele (keel, millest kõik teised indoeuroopa keeled on arenenud) tõid maailma nn aukhaudade kultuuri esindajad. Kuid uued DNA-tõendid näitavad, et lahendus peitub veelgi sügavamal ajaloos.
Mis on aukhaudade kultuur ja miks nad nii olulised on?
Selleks, et uue avastuse suurusest aru saada, peame esmalt vaatama otsa aukhaudade kultuurile (vene keeles Jamnaja).
Need olid umbes 5000–6000 aastat tagasi Euraasia stepialadel (tänapäeva Ukraina ja Lõuna-Venemaa) elanud rändkarjakasvatajad. Tegemist oli oma aja tõeliste novaatoritega:
- Nad olid tõenäoliselt esimesed, kes hakkasid hobuseid kasutama karjatamiseks.
- Nad võtsid esimeste seas kasutusele härgade poolt veetavad vankrid.
- Nende majanduslik ja tehnoloogiline edumaa vallandas demograafilise plahvatuse.
Aukhaudade kultuuri esindajad levisid uskumatu kiirusega Ungarist kuni Ida-Hiinani. “Nad muutsid täielikult Euroopa elanikkonda, põhjustades suuri murranguid Saksamaal, Hispaanias, Itaalias ja Ungaris,” selgitab Harvardi ülikooli geneetikaprofessor David Reich. “Näiteks Suurbritannias toimus aastakümnete jooksul enam kui 90-protsendiline rahvastiku vahetumine.”
Seni peetigi just neid inimesi alg-indoeurooplasteks. Nende geneetiline jälg on justkui markeraine – kõikjal, kuhu jõudsid indoeuroopa keeled, leidub ka aukhaudade kultuuri DNA-d. Kõikjal peale ühe koha. Ja see sai teadlastele komistuskiviks.
Hetiitide mõistatus ja puuduv lüli
Pronksiajal elas Anatoolia poolsaarel (tänapäeva Türgis) rahvas, keda teame hetiitide nime all. Kiilkirjatahvlid tõestavad, et nad rääkisid indoeuroopa keelt, mis oli alg-indoeuroopa keelest eraldunud väga varakult. Kuid kui teadlased uurisid iidsete anatoollaste DNA-d, ei leidnud nad sealt grammigi aukhaudade kultuuri pärandit.
“Me otsisime hoolega ja meil oli palju andmeid, kuid me ei leidnud midagi,” märkis Reich. “See viis meid hüpoteesini, et indoeuroopa keelte ülimaks algallikaks peab olema mingi veelgi vanem, sügavamal asuv populatsioon.”
Nüüd ongi see puuduv lüli leitud: Kaukaasia ja Alam-Volga hõimud. Need vaseaegsed inimesed elasid umbes 6500 aastat tagasi steppides Volga jõe alamjooksu ja Kaukaasia mägede põhjapoolse jalami vahel. Uuringud näitavad, et just nemad on nii iidsete Anatoolia keelte kõnelejate kui ka aukhaudade kultuuri esindajate ühised esivanemad.
Teadlaste avastus näitab, et osa sellest rahvast liikus lääne poole ja hakkas segunema sealsete kohalike elanikega. Sellest segunemisest sündis 5700–5300 aastat tagasi aukhaudade kultuuri unikaalne genoom. See algas vaid mõnest tuhandest inimesest, kes elasid käputäies naaberkülades, kuid levis peagi tänu hobustele ja vankritele laiali üle kogu mandri.
Mineviku varjud tänases sõjatsoonis
Mõlemal kultuuril – nii Kaukaasia ja Alam-Volga esivanematel kui ka aukhaudade kultuuri esindajatel – oli kombeks matta oma surnuid suurtesse mullaga kaetud kääbastesse ehk kurgaanidesse. Tänu sellele iidsele kombele ongi meil täna olemas säilinud luud, millest DNA-d eraldada. “Kui nad oleksid oma surnuid põletanud, poleks meil tõenäoliselt aimugi sellest inimajaloo üliolulisest kultuurist,” tõdes uuringu kaasautor Nick Patterson.
Tänapäeva poliitiline reaalsus on aga uuringu taustale jätnud valusa jälje. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu sundis teadlasi jagama oma töö kaheks eraldi teadusartikliks. Esimene käsitleb üldist indoeuroopa päritolu, teine, mis valmis koostöös Kiievi teadlastega, keskendub spetsiifiliselt Ukraina ja Moldova aladele.
Uued andmed viitavad muide sellele, et kogu Euroopat muutnud aukhaudade kultuur võis alguse saada Lõuna-Ukrainast, praeguse Mõhhailivka asula lähistelt. “Seal, kus praegu toimuvad kõige hullemad lahingud – just seal ongi aukhaudade kultuuri sünnikodu,” nentis antropoloogiaprofessor David Anthony kurbusega.