Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. mai 2026:
tihe konveier tõi kahe küla kaotuse ühes lõigus, üldseis siiski ok.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Sihtmärke jagus.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna:
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vist muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: kahe küla kaotus.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa on astunud esimese sammu Euroopa ärivarade ulatusliku konfiskeerimise suunas.
12. USA suurim pank ennustas pärast sõja lõppu Ukrainale „Soome stsenaariumi”.
13. Prokuröridele anti käsk võtta täielik kontroll venelaste sundvärbamise ja mobiliseerimise üle.
14. Rosselhoznadzor avastas Armeenia toodetes uusi rikkumisi pärast seda, kui Pašinjan keeldus putini paraadil osalemast.
15. Eritribunaliga on liitunud 36 riiki.
16. Lühiuudised
FT teatel sisaldasid Kiievit tabanud vene Kh-101 tiibraketid enam kui 100 Läänes toodetud komponenti. Ukraina ekspertide hinnangul olid kõik uuritud raketid, sealhulgas üks, mis tabas elamut, toodetud 2026. aasta teises kvartalis ning varustatud Texas Instrumentsi, AMD, Kyocera AVXi, Harting Technology Groupi ja Nexperia kiipidega.
Zelenski ütles, et HUR sai kätte dokumendid, mis näitavad, et venemaa valmistub Ukraina vastu uuteks raketi- ja droonirünnakuteks, sealhulgas sihtmärkideks, mida Moskva kirjeldab otsustuskeskustena. Loetletud objektide hulgas on ligi kaks tosinat poliitilist keskust ja sõjalist punkti.
venelased postitasid video tahtlikest droonirünnakutest ÜRO sõidukitele Hersonis ja kustutasid selle seejärel kiiresti. Nad nimetasid selgelt märgistatud humanitaarabisõidukeid kahesuguse kasutusega sihtmärkideks, samas kui ÜRO väidab, et ei tea, kes neid ründas.
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 263 lahingukokkupõrget ehk siis tihedam konveier jätkub ilma puhkepausideta (eks näis kaua). Sektoriti ikka nii, et kus oli tihedam, seal on edasi tihe. Kõik nagu varem ehk siis väikesed jalaväegrupid üritavad jõuda max kaugele (iga 500 m annab preemiat) ning kipuvadki kohati päris kaugele jõudma. Ütleks, kõhutunde pealt, et 75% saavad teel olles tabamuse ja 20% kuskil kanna maha saades possal olles. Ülejäänud 5% kas suudavad possat hoida või elusalt taanduvad…
Eile sooritas vaenlane kaks raketirünnakut kahe raketiga ja 89 õhurünnakut, heites alla 270 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9153 kamikaze-drooni ja viis läbi 3027 kaudtulelasku, sealhulgas 55 mitmikraketiheitjaga ehk siis tavapärane viimaste kuude keskmine. Jätkuvalt nii kaudtule kui muu tagalatoetusüksusi tihedalt tabatakse.
Kuumalaine on tulemas ka Ukrainasse ja see ei jäta mõjuta kummagi poolt. Termovaatluse võimekus halveneb (kõik on kuum) ning palavus tekitab rohkem loidust ning rutiinis olek hakkab uinutama ning igatsugu füüsiline tegevus toob kaasa suure vedeliku kaotuse, millest palju riietesse ladestub suure koguse soola näol.
1. 16. mai öösel ründas vene okupatsiooniarmee Odessa oblastis Izmaili rajoonis kriitilist infrastruktuuri ja elamuid, põhjustades inimohvreid. Rajooni administratsioon märgib, et Izmaili linnas said pihta kriitiline infrastruktuur ja elamud/kortermajad.
Alates 16. mai algusest on vene väed jätkanud Harkivi ründamist. Üks raketirünnak tabas kesklinna, kahjustades kolme metroo väljapääsu, kolme ühistranspordipeatust ja haridusasutust. Öistes vaenlase rünnakutes sai vigastada kaks inimest.
2. Rjazanis on välja kuulutatud erakorraline seisukord. Kuberner pavel malkovi juhitud piirkondlik komisjon tegi otsuse pärast eile öist droonirünnakut, mis kahjustas ühte venemaa suurimat naftatöötlemistehast ja põhjustas linnas naftavihma. Regionaalvalitsuse teatel kehtib erakorraline seisukord alates 15. maist kuni edasise teatamiseni. Pärast rünnakut tõusis tehase kohale paks must suits ja elanikud kaebasid põlemislõhna üle. Kohalikud elanikud teatasid peagi naftavihmast – kleepuvad mustad plekid ladestusid autodele, akendele ja hoonete fassaadidele. Sarnast vihma oli varem sadanud Tuapses pärast Tuapse naftatöötlemistehase rünnakuid ja Permis pärast Transnefti jaama rünnakut. Keskkonnakaitsjad ja keemikud hoiatavad, et sudu ja naftavihm sisaldavad polüaromaatseid süsivesinikke (PAH), sealhulgas benseeni, mis on I klassi kantserogeen.
CyberBoroshno esialgse analüüsi kohaselt põhjustas 15. mail venemaa Rjazani rafineerimistehasele toimunud rünnak ulatusliku tulekahju piirkonnas, mis hõlmas kõiki naftatöötlemisüksusi, sealhulgas AVT-1/2/3/4 ja AT-6, mille projekteeritud aastane tootmisvõimsus oli umbes 19–20 miljonit tonni. Rafineerimistehase ja soojuselektrijaama vahel, mõlemat objekti ühendava protsessiviadukti lähedal, oli näha ka eraldi tulekahjutsooni.
Ukraina mehitamata süsteemide väed ründasid eile öösel Jeiski lennuvälja venemaa Krasnodari krais, hävitades täielikult ühe Be-200PS lennuki. AviVector avaldas õhuväebaasist järelkaamerad, mis näitavad droonirünnaku tagajärgi.
Ukraina kaitseväed tabasid Kaspiiski mereväebaasis väikest raketilaeva ja miinitraalerit, teatas Ukraina peastaap eile. Black Spark / Chernaja Iskra väidavad, et pärast rünnakut Kaspia meres Kapiiskis asuvale Projekt 21630 Buyan klassi laevale plahvatas selle laskemoon ja laev uppus.
Täna kesköö kanti algas nii Krimmi kui kgu Musta mere äärse venemaa osas vene sõjablogijate paanika võimaliku suure Ukraina drooniohu tõttu ja kardeti lööke energiataristu pihta ja soovitati kõik võimalik ära laadida.
venemaa avaliku sektori rühmitused teatavad, et Stavropoli krais Nevinnomõskis asuvat keemiatehast rünnati droonide poolt, mis põhjustas tulekahju. Avalike rühmituste andmetel rünnatakse Stavropoli krais Nevinnomõskis Azoti keemiatehast droonidega. venemaa avaliku sektori rühmitused märgivad, et seda tehast on alates venemaa sõja algusest Ukraina vastu rünnatud vähemalt kuus korda. Nevinnomõski Azot on Lõuna-venemaa suurim keemiatehas ja kuulub valdusettevõttesse EuroChem-Azot. See toodab mitmeid keemilisi ühendeid, millel on kahesugune kasutusala – tsiviilkeemia põllumajanduses ja strateegiline sõjanduses.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vist muutusteta.
8. Donetsk: konveier pole toonud muutusi rindejoones.
9. Lõunarinne: kaks küla korraga kaotati.
Vozdvõživka külas (sektori Huljaipole kant) rünnati droonidega seal olevaid vene soldateid. Jooksev seis on veel teadmata, kas küla jäi vene poole kontrolli alla. Küll teeb pisu muret, et nii lihtsalt suutis vähemalt üks grupp jõuda Ukraina possadeni ning sama seis sealt lõuna poole jäävas Zarivne külas. Ootab pisut, et kas vene pool suudab seal kanda püsivamalt kinnitada.
10. Herson: muutusteta.
venelased teatasid, et Ukraina kasutab Šmeli leegiheitjatega relvastatud mehitamata paate venemaa positsioonide ründamiseks Kinburni poolsaarel Hersoni oblastis.
11. Reedel rahuldas Moskva arbitraažikohus kinnisel istungil venemaa Föderatsiooni keskpanga nõude Belgia depoo Eurocleari vastu, kus on alates 2022. aastast külmutatud ligikaudu 200 miljardit eurotvenemaa kulla- ja välisvaluutareserve.
Hagi, milles nõutakse 18,17 triljonit rubla (218 miljardit eurot) – summa, mis võrdub poolega föderaaleelarvest –, esitati detsembris ja see oli mõeldud vastuseks plaanidele konfiskeerida Euroopas blokeeritud vahendid. Keskpanga nõuded hõlmavad külmutatud vahendite summat, sanktsioneeritud väärtpaberite väärtust ja saamata jäänud kasumit.
venemaa keskpank teatas, et on rahul kohtu otsusega, mis leidis, et Eurocleari depoo tegevus, mis põhjustab venemaa Pangale kahju, on ebaseaduslik. Depoo advokaadid Maksim Kulkov ja Sergei Saveljev väitsid, et kohus rikkus õigust õiglasele kohtuprotsessile.
Varad, mida venemaa võimud kavatsevad keskpanga nõude rahuldamiseks arestida, jäävad ebaselgeks. Euroclearil endal on venemaal C-tüüpi kontodel külmutatud ligikaudu 17 miljardit eurot. Presidendi määrus keelab nende kasutamise kohtu kaudu sissenõudmiseks, kuid see on ajutine ja tühistamisele kuuluv.
venemaal praktiliselt puudub Euroopa riikidele kuuluv suveräänne vara, välja arvatud diplomaatiline vara. Nende varade arestimine võib olla vastumeede, nagu ka Euroopa kodanikele ja ettevõtetele kuuluvate vahendite konfiskeerimine, väidavad Reutersi poolt varem intervjueeritud juristid.
Esimeses etapis on võimalik konfiskeerida otseinvesteeringuid ebasõbraliku nimekirja kuuluvatest riikidest, eelkõige Norra Naftafondist ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangast (EBRD), teatasid allikad RBC-le detsembris.
Eelmise aasta alguses kiitis valitsus vastuseks teiste riikide sarnastele tegudele heaks välisvarade konfiskeerimise seaduseelnõu. Lisaks on juba jõus venemaa presidendi 23. mai 2024. aasta määrus nr 442, mis lubab konfiskeerida USA vara ja Ameerika isikute eraomandi, märgib Delcredere’i finantsõiguse ja kapitaliturgude praktika juht Jevgeni Konovalov. „Praegu kehtib see määrus ainult USA isikutele, kuid selle ulatuse laiendamine ELi isikutele ei oleks keeruline. Piisaks selle määruse muutmisest venemaa presidendi uue määrusega.”
Konovalovi sõnul käib töö selles valdkonnas aktiivselt ja see võib igal ajal üsna kiiresti eesmärgini jõuda.
Enne sõda oli Euroopa investoritel venemaal otseinvesteeringuid 364 miljardi dollari väärtuses. Ja kuigi paljud ettevõtted lahkusid venemaalt või kaotasid oma varad konfiskeerimise tõttu, omavad Euroopa investorid endiselt sularaha ja väärtpabereid ning Euroopa ettevõtted omavad endiselt osalusi venemaa ettevõtetes. Nende hulgas on Austria Raiffeisenile ja Itaalia UniCreditile kuuluvad suured pangad.
Detsembris teatas venemaa keskpank plaanist esitada Euroopa pankade vastu kohtuasju seoses nende varade külmutamisega. Seda aga kunagi ei tehtud.
12. vene-Ukraina sõja kõige tõenäolisem tulemus on „Soome stsenaarium””, kus Kiiev kaotab osa territooriumist, kuid säilitab oma suveräänsuse, armee ja pühendumuse Läänega integreerumisele. Selle prognoosi pakuvad USA suurima panga JPMorgan Chase analüütikud oma aruandes „Ukraina lõppmäng: tee ebatäiusliku rahuni”.
Nende sõnul otsustatakse sõja tulemus läbirääkimiste laua taga, kuna olukord lahinguväljal on jõudnud patiseisu ja rinne on püsinud paigal üle kahe aasta. JPMorgan usub, et osana kompromissist venemaaga võidakse Ukraina sundida nõustuma neutraalsuse ja oma armee suuruse ning võimekuse piiramisega. Moskva saab tulemust esitleda võiduna ilma Ukraina täielikku alistumist saavutamata.
JPMorgan usub, et Ukrainat ootab ees sarnane tee Soomega: pärast sõda NSV Liiduga kaotas ta umbes 10% oma territooriumist, kuid säilitas oma demokraatliku süsteemi, turumajanduse ja sidemed Läänega, vältides otsest vastasseisu oma naabriga. Kiievi jaoks tähendab see järkjärgulist integreerumist Euroopa Liitu ja võimalik, et ka NATO-sse, ehkki esialgu ilma alliansi harta artikli 5 täieliku kaitseta.
Aasta tagasi pidasid JPMorgani analüütikud Ukraina baasstsenaariumiks „Gruusia stsenaariumi”, mille puhul riik naaseb järk-järgult kremli orbiidile. Selle arengu tõenäosust hinnati 50%-le. Nüüd on pank oma prognoosi oluliselt muutnud: „Soome stsenaariumi” tõenäosust hinnatakse 50%-le, „Gruusia stsenaariumi” tõenäosust 30%-le, „Iisraeli stsenaariumi” tõenäosust 10%-le ning „Lõuna-Korea” ja „Valgevene” stsenaariumide tõenäosust kumbki 5%-le.
JPMorgan märgib, et prognoosi muutus on peamiselt tingitud Euroopa suurenenud toetusest Kiievile. Pärast USA sõjalise abi peaaegu täielikku vähendamist 2025. aastal suurendas Euroopa Ukrainale antavat abi võrreldes 2022.–2024. aasta keskmisega. Selle tulemusel jäi abi kogumaht 2025. aastal peaaegu samaks. Euroopa Liit on avanud Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu ning Rahvusvaheline Valuutafond on alustanud 8,1 miljardi dollari suuruse laenu väljamaksmist lühiajalise eelarvepuudujäägi katteks.
JPMorgan hindab Ukraina eelarvepuudujääki 2026. aastal ligikaudu 50 miljardile dollarile, arvestamata kõiki sõjalisi kulutusi. Pank hindab Ukraina ülesehitustööde maksumuseks järgmise kümnendi jooksul ligi 600 miljardit dollarit. Aruandes rõhutatakse, et see on peaaegu kolm korda suurem kui Ukraina praegune aastane SKP (190 miljardit dollarit).
Pank hindab „Gruusia stsenaariumi” tõenäosust 30%-le. See stsenaarium näeb ette Lääne toetuse järkjärgulist vähenemist, pikaajalist ebastabiilsust ja võimalikku tagasipöördumist venemaa orbiidile ilma alistumata. Pank peab „Lõuna-Korea” stsenaariumi, mis eeldab täielikke Ameerika julgeolekugarantiisid ja Lääne vägede paigutamist Ukraina territooriumile, ebatõenäoliseks. JPMorgan hindab selle tõenäosust vaid 5%-le. Pank peab „Valgevene” stsenaariumi halvimaks stsenaariumiks – samuti 5% tõenäosusega –, kus Ukrainast saab sisuliselt Moskvast sõltuv riik.
Aruandes märgitakse ka, et venemaa on huvitatud kokkuleppele jõudmisest praeguse USA administratsiooni ajal. JPMorgan usub, et Moskva tajub Washingtoni praegust positsiooni endale soodsamana, kuna USA ei soovi arutada Ukraina NATO liikmelisust ja on valmis Kiievit survestama territoriaalsetele järeleandmistele.
Panga analüütikute sõnul on venemaa viimase aasta jooksul vallutanud vaid umbes 0,8% Ukraina territooriumist, mille maksumus on umbes 35 000 inimohvrit kuus. Alates 2022. aasta lõpust on venemaa väed suurendanud oma kontrolli all olevat territooriumi umbes 1,5% võrra. Analüütikud hindavad venemaa kogukaotusteks umbes 325 000 surnut ja 875 000 haavatut. Aruande autorid usuvad, et konflikti tulemust määrab nüüd vähem olukord rindel kui diplomaatiliste, rahaliste ja sõjaliste tegurite kombinatsioon. Samal ajal viib igasugune lahendus peaaegu kindlasti venemaa-vastaste sanktsioonide osalise leevendamiseni.
13. venemaa karmistab prokuratuuri järelevalvet ajateenistuse ja sõjaväe registreerimise süsteemide üle. Verstka tähelepanu all oleva peaprokuratuuri korralduse eelnõu kohaselt on järelevalve ulatuslik ja mõjutab praktiliselt kõiki tasandeid – alates sõjaväe registreerimis- ja värbamisametitest ning valitsusasutustest kuni tööandjate, koolide, ülikoolide ja õiguskaitseorganiteni. Põhimõtteliselt jälgivad prokurörid kogu mobilisatsiooniressursside moodustamise tsüklit.
Dokument näeb ette ajateenijate registreerimise täieliku järelevalve, sealhulgas töötajate ja riigiteenistujate isikutoimikute pidamise, töötajate töölevõtmise ja vallandamise andmete edastamise ning üliõpilaste vastuvõtmise ja väljaarvamise üle. Prokurörid jälgivad ka kodanike õigeaegset saabumist sõjaväe registreerimis- ja värbamisametitesse ning edasilükkamiste ja reservatsioonide seaduslikkust sõja ja mobilisatsiooni ajal.
Erilist tähelepanu pööratakse asutustevahelisele andmevahetusele. Prokurörid jälgivad, kuidas siseministeerium edastab teavet uute venemaa kodanike ja kriminaalasjades süüdistatavate kohta ning kuidas föderaalne vanglateenistus jälgib vangide registreerimist sõjaväeteenistusse. Sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroode järelevalve hõlmab andmete kogumist, tervisekontrolle, dokumentide esitamist ja muid küsimusi. Prokurörid jälgivad ka kogu sõjaväe registreerimisteabe edastamist riiklikesse elektroonilistesse andmebaasidesse.
Sõjaväeprokurörid jälgivad peastaabi, kaitseministeeriumi, välisluureteenistuse ja FSB tööd armee värbamise ja arvepidamise osas.
Inimõiguslased usuvad, et kui korraldus vastu võetakse, muudab see prokuratuuri sisuliselt mobilisatsiooni haldamise vahendiks. Aleksei Tabalov, Ajateenijate kooli asutaja, märgib, et venelastel muutub palju raskemaks kaduda sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroode vaateväljast. „Prokurörid hakkavad politseid kiusama selle pärast, kas nad teevad piisavalt pingutusi ajateenistusest kõrvalehoidjate leidmiseks. Sellest tulenevalt võib politsei tegevus selles valdkonnas suureneda,” märkis ta.
„Движениe сознательных отказчиков” (Teadlikult Sõjateenistusest keeldujate Liikumine, DSO) usub, et peaprokuratuuri korralduse eesmärk on tugevdada kontrolli ajateenistuse ressursi üle. „Keskendutakse registreerimisele, inimeste otsimisele ja andmevahetusele… Dokumendi üldine loogika on tagada mobilisatsiooniandmebaasi maksimaalne täielikkus ja minimeerida kadunud isikute arvu,” selgitavad inimõiguslased.
Nende sõnul on prokuratuur sisuliselt kohustatud jälgima kõiki: sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroosid, siseministeeriumi, kohalikke ametnikke, tööandjaid, koole, haiglaid ja isegi seda, kuidas sõjalis-patriootilist kasvatust läbi viiakse. DSO kardab, et see võib viia massiliste „atraktiivsete tegelaste nimel tehtavate kontrollideni“ ja suurenenud surveni kodanikele.
13. mail lisas venemaa riigiduuma seadusandlikult õiguskaitseorganite ülesannete hulka ennetava töö venelastega, kes ei soovi armees teenida, sealhulgas mobilisatsiooni ajal.
Julgeolekujõudude volituste laiendamine toimub aastaringse ajateenistuse ajal, mis algas 1. jaanuaril. Sel aastal plaanivad võimud uute eeskirjade kohaselt, mis lubavad kutseid saata igal päeval, ajateenistusse kutsuda 261 000 inimest. Lisaks on kaitseministeeriumile antud luba paigutada 2 miljoni meheline mobilisatsioonireserv välismaal asuvate kriitiliselt oluliste rajatiste ja operatsioonide kaitsmiseks.
Need meetmed võivad viidata sellele, et kreml valmistab elanikkonda ette uueks mobilisatsioonivooruks, märkisid juba veebruaris USA-s asuva Sõjauuringute Instituudi (ISW) eksperdid. kremli strateegia Ukrainas tugineb armee pidevale täiendamisele, et kompenseerida rindejoone kaotusi, kuid ISW märkis, et lepinguliste sõdurite kaasamise võimekus on ammendumas.
14. Moskva ja Jerevani vaheliste pingete eskaleerumise keskel on venemaa võimud teatanud uutest rikkumistest Armeenia toidu ja muude kaupade impordil ning fütosanitaarkontrolli tugevdamisest piiril. Rosselhoznadzori aruande kohaselt on Armeenia eksportijate imporditud puu- ja köögiviljatoodetes aasta algusest alates avastatud 146 ohtlike putukate ja bakteritega saastumise juhtumit (sel perioodil imporditi 16 300 tonni kaupu). „Vaatamata puu- ja köögiviljade impordimahtude vähenemisele jätkuvad avastused. Nende kaupade jälgitavus ja fütosanitaarkontroll [Armeenia poolel] on keeruline, mida Armeenia pool tunnistas,” teatas agentuur.
Viimane diplomaatiline eskaleerumine venemaa ja Armeenia vahel leidis aset aprilli alguses pärast seda, kui peaminister Nikol Pašinjan kuulutas kremlis putiniga kohtumisel, et Armeenias valitseb demokraatia ja internetiblokeeringuid ei ole. Pärast seda avastasid venemaa võimud rikkumisi Armeeniast imporditud konjakis (tegelikult brändi) ja mineraalvees ning venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees aleksei ševtsov hoiatas, et kui Jerevan soovib Euroopa Liiduga liituda, peab ta kõigepealt lahkuma Euraasia Majandusliidust (EAEU). Seejärel keeldus Pašinjan osalemast 9. mail Moskvas toimunud võidupüha paraadil ja rõhutas, et tema riik ei ole venemaa liitlane Ukraina küsimuses.
putin omalt poolt teatas, et Armeenia peaks meeles pidama Ukraina saatust, kelle vastu sõda algas just pärast viimase katset EL-iga liituda. Ta ütles ka, et Jerevan peaks korraldama referendumi EL-iga liitumise ja EAEU-st lahkumise kohta; alles siis saavad need kaks riiki taotleda õrna, intelligentset ja vastastikku kasulikku lahutust.
Rosselhoznadzor teatas ka, et avastas Armeeniast imporditud lõikelilledes suures koguses California lilletripsi, mis on taimedele kahjulik kahjur (aasta algusest on venemaale imporditud 39 miljonit). Kokku avastati kahjureid 135 juhul, mis moodustas 77% kõigist 2025. aasta avastustest (176).
Lisaks teatas amet Armeeniast saabunud võltsitud kalatoodetest, mis arvatavasti olid Euroopa päritolu, täpsemalt vikerforellidest, mis ei vastanud kehtestatud spetsifikatsioonidele. „Amet selgitas, et selliste toodete suhtes võidakse kohaldada erilisi majandusmeetmeid (sanktsioone),” seisis avalduses.
Seoses sellega viivad Rosselhoznadzori spetsialistid läbi kontrolli Armeenia ettevõtetes, kelle saadetised venemaale on peatatud. See otsus tehti pärast ameti juhi Sergei Dankverti ja Armeenia toiduohutusinspektsiooni juhi Tigran Petrosjani läbirääkimisi. Aprilli alguses väljendas Dankvert muret ka Armeeniast pärit või ja juustude pärast.
15. Euroopa Nõukogu on heaks kiitnud Ukraina-vastase venemaa agressiooni kuriteo uurimiseks eritribunali loomise. Radio Liberty teatel on lepinguga ühinenud 36 riiki. Täpsemalt on lepingule alla kirjutanud 34 Euroopa Nõukogu liiget (Andorra, Austria, Belgia, Horvaatia, Küpros, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Moldova, Monaco, Montenegro, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, San Marino, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Ühendkuningriik ja Ukraina), samuti Austraalia ja Costa Rica. Nimekiri võib tulevikus pikeneda.
Eritribunal, mis on loodud Nürnbergi tribunali eeskujul, mis mõistis pärast Teist maailmasõda kohut natsi-sõjakurjategijate üle, hakkab tegutsema Haagis. Sellel on õigus läbi viia ametlikku uurimist, koguda tõendeid ja koostada süüdistusi venemaa tipppoliitiliste ja sõjaliste juhtide, sealhulgas putini vastu, kes vastutasid Ukraina sissetungi eest.
„Eritribunal esindab õiglust ja lootust… Aeg venemaa agressiooni eest vastutusele võtmiseks läheneb kiiresti,” ütles Euroopa Nõukogu peasekretär Alain Berset. Ukraina välisminister Andri Sõbiha märkis, et eritribunal on saanud juriidiliseks reaalsuseks. Tema sõnul said putin ja teised venemaa juhid 15. mail oma pileti Haagi.
Euroopa Nõukogu teatas ka, et Holland on nõustunud võõrustama tribunali töö algfaasi. 2026. aasta jaanuaris eraldas EL selle käivitamiseks esimesed 10 miljonit eurot.
Varem teatas Deutsche Welle allikas, et eritribunal kavatseb kohtu alla anda 20 venemaa ametnikku, kuid nende nimesid ei avalikustatud.
ÜRO defineerib agressioonikuritegu kui riigi poolt relvastatud jõu kasutamist teise riigi suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise iseseisvuse vastu. Haagis asuval Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul (ICC), mis varem andis putinile välja vahistamismääruse Ukraina laste sunniviisilise väljasaatmise süüdistusega, puudub pädevus selliste uurimiste läbiviimiseks ja tribunali kutsutakse üles see lünk kõrvaldama.
Lisaks toetasid Euroopa Nõukogu riigid 15. mail rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomist – see on osa Ukraina hüvitusmehhanismist. See vaatab läbi rahvusvahelisele kahjunõuete registrile esitatud kahjunõuded. Euroopa Nõukogu andmetel on ta juba saanud üle 150 000 taotluse.
16. Lühiuudised
putin allkirjastas dekreedi, mis lihtsustab Transnistria elanikele venemaa kodakondsust. See samm järgneb seadusele, mis lubab armeed kasutada välismaal elavate venelaste kaitsmiseks, luues otsese ohu Ukraina lõunapiirile Moldovaga.
Slovakkia peaminister Fico ütles, et Euroopa vajab putiniga peetavatel võimalikel kõnelustel vene hinge tundjat. Ta lisas, et Euroopa poliitikud kritiseerivad avalikult kontakte Moskvaga, kuid mitteametlikes vestlustes küsivad kremli seisukoha ja läbirääkimiste võimalikkuse kohta.
Zelenski ütles, et venemaa avaldab Valgevenele üha suuremat survet, et see liituks uute agressiivsete operatsioonidega Valgevene territooriumilt, kas Ukraina Tšernihivi-Kiievi telje või lähedalasuva NATO riigi vastu. Ta ütles, et Ukraina tugevdab Tšernihivi-Kiievi suunda ja vaatab Stavkas läbi vastusplaani, samal ajal kui partnerid on teadlikud sellest, mille poole Moskva üritab Valgevenet suruda.
lavrov süüdistas Saksamaad taas natsismi toetamise eestvedamises Euroopas ja väitis, et Zelenskile määrati füüreri roll. Samuti ähvardas ta Indias ajakirjanikku pärast seda, kui teda segati, öeldes, et kui telefoni talle ei anta, kasutatakse relvi.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Samal teemal