Kunstniku ja kirjaniku Edgar Valteri loominguga on Eestis üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi. Valteri kasutütre testamendiga on igas mõttes suur pärand jõudnud riigi kätte. “AK. Nädal” uuris, millest kõigest see koosneb ja mis saab kunstniku Pöörismäe talust.
Edgar Valteriga on seotud suurim eraisiku pärand, mis Eesti riigile sel sajandil pärandatud on. Riigile kuuluvad nüüdsest nii Valteri Tartus asuv korter, kui ka seal asuvad isiklikud esemed.
Lisaks neljale Tartus asuvale korterile ja Edgar Valteri isiklikele esemetele on pärandi hulgas ka pangakontol olnud ligi 150 000 eurot ja Võrumaal Pöörismäel asuv talu. Samuti maalikogu, mille suurus oli üllatus ka Eesti lastekirjanduse keskusele. Eesti lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone märkis, et maalikogu võib küündida poole tuhande maalini.
Kuigi nii suur pärand toob rõõmu, kaasneb Soone sõnul sellega ka palju kohustusi. Kuna pärandaja, Edgar Valteri kasutütar Külli Leppik soovis, et Pöörismäe tallu tuleks Edgar Valteri pärandi ja loome keskus, siis plaanibki lastekirjanduse keskus selle idee ellu viia kasutades nii pangakontol olnud summat kui ka Tartus asuvate korterite müügitulu.
“Me ei loo ainult mingit muuseumit juurde, vaid eelkõige sellist kohta, mis annaks tagasi meie lastekirjanduse valdkonnale ja selle tõttu need mõtted on, et Pöörismäe talust võiks kunagi saada selline loomekeskus, residentuurikeskus,” rääkis Soone.
Täiesti uus valdkond, millega lastekirjanduse keskus nüüd pärijana tegelema peab, on autoriõigused.
“Need otsad lähevad ka välismaale, sest Edgar Valteri autoriraamatuid antakse välisriikides välja. Äsja olid meil läbirääkimised “Pokuraamatu” väljaandmiseks Poola kirjastusega, aga ka Läti, Leedu, Saksamaa. Need on ka kohad, kus Valteri loomingut ilmub,” ütles Soone.
Rahandusministeeriumi riigivara nõuniku Kaidi Ranna sõnul on Edgar Valteri pärandi riigile jõudmine erakordne, kuna testamendijärgne pärija ei ole riik varem olnud. Juhtumeid, kus eraisikul pärijad puuduvad ja nii jõuab pärand seadusejärgselt riigile, on aastas kaks kuni kolm.
“Ma jagaksin need varad kahte leeri. Ühed on hoonestamata varad, pigem maad, metsad, põllud. Reeglina on need pärandid tulnud väliseestlaste poolt, kellel ei ole järeltulijaid. Teine osa on siis korterid või hooned, üldjuhul on see kaasomandi osa ja pärandaja on kas Venemaal või mõnes muus riigis surnud. Edgar Valteri pärand on väga ainulaadne, testamendijärgne pärija ei ole riik varem olnud,” rääkis Rand.
Lastekirjanduse keskus on pärandit veidi enam kui aasta jooksul korrastanud, kuid tööpõld on endiselt lai. Pärandiga kaasneb nüüd kohustus seda säilitada, tutvustada ja edasi arendada, et ka nooremad põlvkonnad Edgar Valteri tegelasi mälestustes edasi kannaksid.
“Võib-olla inimesed arvavad, et nüüd tuleb väga palju Valteri maale ja joonistusi siia, kõike tema loomingut kuskil oksjonite kaudu müügile, siis meie poolt kindlasti mitte, sest meie hakkame seda pärandit ikkagi eelkõige säilitama,” sõnas Soone.
Allikas:
“AK. Nädal”