Pildid, videod ja võimalus suhelda internetis röövivad tänapäeval üha enam noorte aega ja tähelepanu, tekitades sõltuvust ja vahendades mitte-eakohast sisu. Et seda muuta, liigub Euroopa Liit alla 16-aastastele sotsiaalmeedia keelamise suunas. Eesti on üks vähestest riikidest, kes lausalist keeldu ei poolda.
Sotsiaalmeedia on meie ümber olnud juba enam kui 20 aastat. Eriti aktiivsed kasutajad on noored, kellel pole veel välja arenenud pidurdusmehhanisme, mis neid sõltuvust tekitavatest algoritmidest eemal hoiaks. Oma platvorme hoiavad tehnoloogiahiiud, näiteks Facebook, TikTok ja YouTube, kiivalt saladuses, kuid on teada, et ainuüksi tähelepanu köitmisega töötab neis sadu inimesi.
“Ärimudeli mõttes on see soovitusalgoritm, mis kuvab meile erinevaid asju, täiesti võtmetähtsusega. Seda tähelepanu mõõdetakse hetkel peamiselt selles, kui kaua sa oled platvormil, kas sa aktiivselt kerid, mida sa vaatad lõpuni, mille peale sa klõpsad ja nii edasi,” ütles Tallinna ülikooli osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg.
Keskmine teismeline veedab sotsiaalmeedias iga päev kaks kuni kolm tundi. Ühe aasta peale teeb see kokku terve kuu. Kuid leidub neidki, kellel kulub seal näiteks kuus tundi päevas.
Ulatuslik kasutus tekitab sõltuvust ja toob kaasa omajagu muid riske: üle poole Eesti lastest on viimase aasta jooksul näinud internetis häirivat sisu, näiteks vägivalda; seksuaalse sisuga sõnumeid on saanud iga viies õpilane (EU Kids Online Eesti 2025. aasta tulemused). Arutelu sotsiaalmeedia kahjulikest mõjudest on jõudnud punkti, kus Euroopa Liit kaalub selle keelamist 16. eluaastani.
“Me ei pea leppima, et meie lapsi tõmmatakse üha äärmuslikumasse sisusse. Me ei pea leppima, et tüdrukute ja naiste fotosid kasutatakse tehisaruga seksualiseeritud piltide tegemiseks,” ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Kui esmapilgul tundubki loogiline noori ühismeediast võimalikult kaugel hoida, siis Eesti poliitikud ja eksperdid vaidlevad vastu.
“See keelamine tundub poliitikutele väga kiire ja kerge lahendus, aga see ei ole imeplaaster. OECD rõhutab väga tugevalt, et meil on vaja kombineeritud lähenemist. Kurja juur on praegu ikkagi sisu, mis seal levib, ja sõltuvust tekitav keskkond, mida on vaja reguleerida. Soovitatakse muuta platvormide disaini. Need suured organisatsioonid, kes on sotsiaalmeedia taga, peaksid tegelema selle sõltuvust tekitava disainiga,” selgitas Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko.
Kuid mitmed riigid on juba iseseisvalt piiramise teed läinud. Esimesena tegi otsuse Austraalia, kes blokeeris alla 16-aastastele ligipääsu populaarsetele veebisaitidele juba eelmisel aastal. Kohe on järgnemas Prantsusmaa, Norra, Hispaania ja Saksamaa. Praegu jälgitakse pingsalt, kas keeld ka tulemusi annab, kuid põhjapanevad uuringud selleks veel puuduvad. Austraalia noored on igatahes nutikad ning on leidnud viise piirangutest möödahiilimiseks.
“Ma küsisin selleks intervjuuks valmistudes Austraalia kolleegilt, kes juhib Curtini ülikoolis digitaalse lapsepõlve tippkeskust ja on absoluutne ekspert. Ta ütles, et esialgsete andmete põhjal kasutab sotsiaalmeediat endiselt 60–70 protsenti noortest. Nad kas muutsid olemasolevatel kontodel vanuse ära või kasutavad platvorme sisse logimata. See on omakorda probleem, sest me ei tea üldse, mida lapsed teevad või on näinud,” rääkis Tiidenberg.
Paraku pole see veennud Euroopat keelust loobuma. Oma selget vastasseisu on üles näidanud vaid Belgia ja Eesti. Siin leitakse, et sotsiaalmeediaga kaasneb ka palju positiivset, näiteks väheneb üksindustunne.
“OECD PISA uuringu järgi ilmestab meie noori OECD keskmisest madalam kuuluvustunne. Eelmise aasta kaitsepolitsei raport tõi välja, et kuuluvustundeta noored leiavad kiiresti tee äärmusteni. See on foon, mille najal me praegu tegutseme. Sotsiaalmeedia on koht, kus noored leiavad kuuluvustunde ja tähelepanu,” märkis Kindsiko.
Tiidenbergi sõnul annab sotsiaalmeedia positiivse tõuke ka noorte identiteedi kujunemisele ja erinevate oskuste, sealhulgas digipädevuste, aga ka loomingulisuse arenemisele.
Eesti poliitikud, sotsiaaldemokraat Riina Sikkut ja Isamaa liige Priit Sibul, oma lastele sotsiaalmeediat päris ära keelanud pole, küll aga muretsevad mõlemad seal leviva sisu pärast.
“Näiteks üheteistaastasel on 15–30 minutit päevas lubatud kasutust. Temal on telefon öösel lukus, isegi kui ta tahaks, ei saaks ta internetti kasutada,” rääkis Sikkut.
Seepärast pooldab Sikkut platvormidel vanuse tuvastamist ja noortele teatud sisu, näiteks vägivalla ja pornograafia, blokeerimist.
“Kui kasutaja vanus on õigesti tuvastatud ja on teada, kas tegemist on lapse, teismelise või täiskasvanuga, võiks koostöös platvormidega kokku leppida reeglid, et lastele ebasobivat sisu – pornot ja tapmist – ei näidata,” lisas Sikkut.
Sibul seevastu ei poolda ühtegi regulatsiooni, vaadata tuleks hoopis iseenda otsa.
“Lahendus ei peitu keeldudes, vaid vanemate eeskujus ja teadlikkuses, et peredes oleksid head suhted. Kui häid suhteid ei ole, probleemid ajas ainult paisuvad. Täna olid mul Otepää lapsed külas. Käsud ja keelud tunduvad lihtne lahendus, aga noored ütlevad, et on ka positiivset – näiteks üleilmsed sõbrad, keda minul omal ajal ei saanud olla,” ütles Sibul.
Kuigi Sibula endagi kodus täidab nutividin tihti lapsehoidja rolli, on tema väiksematel lastel endil nuputelefonid.
“Minu jaoks oli šokeeriv, kui jalutasin apteegi juures mööda autost, kus imikule oli turvahällis pandud ette iPad. See ehmatas mind,” meenutas Sibul.
Küsimusi tekitab ka praktiline lahendus. Brüssel pakub vanuse kontrolli rakendust, kus kõik sotsiaalmeedia kasutajad peaksid oma vanust tõestama hakkama. See toimib sarnaselt digiallkirja andmisega, kuid salvestab vaid inimese vanuse.
“Tekib isikuandmete kaitse küsimus: kas tegeletakse näotuvastusega, milliseid andmeid jagatakse ja kus neid hoitakse. See teema vajab igal juhul läbiarutamist. Mina ei leia, et lapse sünniaeg on tundlikum info kui see, et ta postitab pilte oma näost või toast,” ütles Sikkut.
Aga mida arvavad noored ise? Suur osa nende päevast võib mööduda telefonis, sageli isegi seitse tundi, kuid osa sellest kulub õnneks õppetööle. Sotsiaalmeedias oldud tunnid kipuvad ka märkamatult aega neelama.
“See on viis, kuidas aega maha võtta. Kui oled pärast pikka päeva väga sotsiaalne olnud ja sul on palju stressi, on see võimalus korraks kõigest eemale minna,” rääkis 17-aastane õpilane Isrid Ingermann.
“Minu suurim ajaneelaja on TikTok. Mõtlen küll, et vaatan ainult viis minutit, aga aeg hakkab märkamatult jooksma. Lõpuks on tund möödas ja ma ikka kerin edasi,” tunnistas 16-aastane õpilane Elisabeth Mii Arbeiter.
“Võiks luua algoritmi, mis alguses näitab sulle pool tundi kuni tund aega seda, mida vaadata tahad. Kui see tuvastab, et jäid rakendusse kinni, võiks see hakata ette viskama igavamaid postitusi,” pakkus välja 19-aastane õpilane Isabela Helena Viks.