Nii pikenes Pärnu satsi medalipõud kolmele hooajale. Mäletatavasti jäi suvepealinna tiimi hiilgeaeg 2022 aasta kevadesse, mil Heiko Rannula juhendamisel võideti ajalooline Eesti meistri tiitel. Järgmisel hooajal saadi Gert Kullamäe tüürimisel kaela pronks, ent pärast seda pole enam lisa tulnud.
TalTechil oli omakorda 15 aasta pikkune medalipõud, mis nüüd viimaks lõpu sai.
Hooaja viimases mängus rännati pealinna. Vähe sellest, et TalTechi vastu oldi kolme võiduni mängitavas seerias 0:2 taga, oli satsi laastanud vigastuslaine. Tavapärastest algviisiklastest polnud eri probleemide tõttu protokolli kantud Hendrik Eelmäed ega rootslast Daniel Johanssoni. Hüppeliigest väänanud Aleksander Oliver Hindil oli küll vorm seljas, aga peatreener Kristjan Evart kaitselõvi mängu ei saatnud. Sverre Aaval oli ninaluu katki ja mask näos, ent kapten tuli siiski algrivistuses platsile.
Peale Aava läksid lahtihüppeks väikestviisi imet korda saatma Gregor Ilves, Devin Harris, Kaspar Lootus ja Yusuf Mohamed. Niisiis oli pingilt võtta üksnes neli meest: Ajiri Ogemuno ja kolm noort ehk Karl Mattias Sonntak, Willem Allik ja Taavi Vaikmäe.
Kui mängitud oli üksnes neli minutit, tabas Transcomi järjekordne tagasilöök: keskmängija Mohamed tegi jalale liiga ja lonkas platsilt otse riietusruumi. Ehkki üksvahe jäädi juba viiega taha, võttis seejärel asja enda õlule Harris: vaieldamatu liidri 14 (!) silma toel võideti avaveerand 27:24.
Teise vaatuse alguseks oli teibitud jalaga Mohamed platsil tagasi. Perioodi keskpaigaks tabas aga TalTechi leeri juba paanika ehk pealinlaste loots Alar Varrak pidi ära võtma mõlemad mõttepausid, sest maa-alakaitses istunud Pärnu lustis täiega. Kolmesed Aavalt ja Ilveselt, võimas pealtpanek Ogemunolt ning Transcom oli juba 14ga (43:29) peal.
Tol momendil oli suvepealinlastel käsil võimas kaugviskepidu – kaare tagant tabati 13 viskest üheksa ehk tabavus oli lausa 69 protsenti! Pikemaks pausiks – mida Pärnu hädasti vajas, sest näiteks Harris põrutas kõik 20 minutit jutti! – juhtis suvepealinna sats 58:43.