Alates 23. maist saab Tartu Kunstimuuseumis külastada nelja uut näitust: esimesel korrusel avaneb näitus „Köögikunst. Pintsliga tõmmatud toidulugu“, mis viib külastaja toiduloolisele rännakule läbi Eesti kunsti. Teisel korrusel saab vaadata Albert Gulgi isikunäitust „Polaaröö“, mis on täis fantastilisi joonistusi. Kolmandal korrusel saab näha väljapanekut „Karl Pärsimägi, Sinu kunst on pikk!“, mis keskendub armastatud maalikunstniku Pärsimäe loomingule. Projektiruumis on külastamiseks avatud valik laste kunstivõistluse „Head isu” töödest.
„Köögikunst. Pintsliga tõmmatud toidulugu“
Kuraatorite Aavo Koka ja Andres Eilarti meetod on uurida kunsti temaatiliselt. Nende eelnevalt koostatud kunstiraamatud on olnud kui reisijuhid või identiteediteosed, mis on maalide ja graafika kaudu uurinud Eesti maastikke, linnu ja traditsioone. Nüüd on nad ette võtnud kulinaarse rännaku läbi lugude eestlastele omastest toitudest ja toiduainetest.
Näitusel on väljas natuke rohkem kui 50 toiduga seotud teost, mis on rühmitatud vastavalt aastaaegadele. Kevadel sööme kiirelt kasvanud värsket kraami. Suvi lisab mitmekesisust. Sügis on külluseaeg. Talvel priisatakse. Tegemist ei ole aga ühekülgse natüürmordinäitusega. Aavo ja Andres lustivad ja provotseerivad, valikud on üllatavad ja julged. Tähelepanu: näitus võib vajada vanemlikku selgitust, kuna eksponeeritud on ka teoseid, mis kiidavad alkoholi.
Näitus esitab valiku teoseid ja lugusid Aavo Koka ja Andres Eilarti raamatust „Köögikunst. 150 pintsliga tõmmatud toidulugu“, kus autorid on seadnud endale eesmärgiks jutustada 150 eestlastele omast toidulugu. Iga lugu saadab Eesti kunstniku teos, millel see toit motiivina esineb, ning tippkokk Rain Käärst pakub iga loo juurde toiduretsepti. Raamat toimib ka näituse kataloogina ning sellest on võimalik igal teosel kujutatud toidu kohta pikemalt lugeda.
Kuraatorid: Aavo Kokk ja Andres Eilart
Näitus jääb avatuks kuni 04.10.2026.
„Albert Gulk. Polaaröö“
1990. aastate alguses hakkas Albert Gulk (snd 1969, Antsla) joonistama hariliku pliiatsiga suuremõõtmelisi teoseid, mille pinnad täitusid tihedalt asustatud maailmadega. Näitus „Polaaröö“ koondab valiku selle perioodi joonistusi ja akvarelle.
Gulgi piltidel muutuvad maastikud olenditeks ja olendid maastikeks. Liigid pole selgepiirilised: putukas võib omandada inimlikke, inimene loomalikke jooni. Ka elusa ja tehisliku vahe hägustub: lind meenutab masinat ja maastik näib hingavat.
Nendes teostes peegelduvad tähelepanelik suhtumine loodusesse, huvi populaarteadusliku pildimaterjali vastu ning teadusulme ja popkultuuri mõjud. Näituse fookuses on periood, kus need kihistused on korraga nähtaval.
Kunstnik: Albert Gulk
Kuraator: Kadri Mägi
Näitus jääb avatuks kuni 25.10.2026.
„Karl Pärsimägi, Sinu kunst on pikk!“
1902. aastal Võrumaal Antsla lähedal Oe külas Sika talus sündinud Karl Pärsimägi (1902–1942) pühendus juba varakult kunstile. Ta asus õppima vastavatud Pallase kunstikoolis Konrad Mäe käe all. Varase Pallase vabas keskkonnas sai võimalikuks välja arendada see, mis Pärsimäes oli ilmselt juba sünnist saati olemas – kordumatu värvitaju.
Tartu Kunstimuuseumi rikkalik väljapanek juhatab vaatajad keskkonda, milles Pärsimägi tundis end kindlasti kõige paremini. Erinevates tehnikates teostatud maalid, kavandid ja visandid jutustavad Pärsimäe kulgemistest oma kunstiruumis, milles ta lihtsate, sageli korduvate motiivide ja elavate värvikoosluste kaudu on otsinud täiuslikku kooskõla, olemise kergust ja mõtlikku sügavust, mängu ja melanhooliat.
Pärsimäe kunsti relvitukstegevat ehedust ja vahetut ausust võib pidada kvaliteetideks, mis muudavad tema loomingu kõnekaks ka tänapäeval. Praegused maalikunstnikud hindavad Pärsimäe inimese kujutamise oskust, tema kergust, mis tõuseb esile eestlaste sageli raskemeelse ellusuhtumise ja kunsti taustal. Näitust saatvatest erinevate autorite isiklikest mõtisklustest võib aimata, et Pärsimäe looming on jõudnud lähedale paljudele. Välise maailma jõhkrus mõistis ta noorena surma, kuid tema kunst elab edasi.
Kuraator: Liis Pählapuu
Näitus jääb avatuks kuni 25.10.2026.