Veidi enne 9. maid esitleti Moskvas uut dokumentaalfilmi. Üritus toimus Venemaa riikliku propagandakontserni Rossija Segodnja ruumides. Lavale astus filmi autor, varem Riias elanud Andrei Starikov.
Vene propagandaportaali Sputnik endine peatoimetaja Leedus Marat Kasem teatas, et filmi autor on veel ühe propagandaportaali Baltnews peatoimetaja. Ka Baltnews kuulub Rossija Segodnja koosseisu nagu Sputnik, RIA Novosti ja teised.
Koos Starikoviga esinesid pooltühja saali ees Kaasmaalaste Õiguste Toetuse ja Kaitse Fondi ehk Pravfondi juht Aleksandr Udaltsov, kes on Venemaa endine suursaadik Lätis, Venemaa uurimiskomitee polkovnik Aleksandr Pahtussov, Venemaa Rahvusliku Ajaloolise Mälu Keskuse spetsialist Dmitri Suržik ja Leedust pärit Ernestas Mackevičius, kes on praegu mõjukas tegelane Venemaal.
„See film on täielikult, absoluutselt Vene eriteenistuste projekt, mida on finantseerinud Pravfond,“ ütles Kasem, kelle sõnul tegeleb Pahtussovi osakond Venemaa uurimiskomitees „võitlusega natsismi rehabiliteerimise vastu“.
Filmis korratakse juba hästi tuntud Vene müüte, et Balti riigid vabastati, mitte ei okupeeritud, ning et nüüd on võimule saanud natsikollaboraatorid, kes korraldavad apartheidi venekeelsete vastu, võtavad maha nõukogude mälestusmärke ja teravdavad kunstlikult konflikti Venemaaga. Filmi lõpus lubab autor, et 9. mai naaseb Balti riikidesse.
Autor on saanud filmi jaoks eksklusiivintervjuu riigireetmises süüdi mõistetud Eesti kaitsepolitsei endise töötaja Aleksei Dresseniga, kes tegi pikka aega koostööd Venemaa föderaalse julgeolekuteenistusega (FSB). 2015. aastal vahetati Dressen välja Eestist röövitud kaitsepolitseiniku Eston Kohveri vastu.
Filmis intervjueeritakse ka Aleksandr Djukovit, kes kanti juba 14 aastat tagasi Lätis musta nimekirja tuntud ajaloovõltsijana. Ta on aasta tagasi välja antud Leedu ajaloost rääkiva raamatu kaasautor. Põhiautor on Maksim Grigorjev, kes mõtleb välja Vene sõdurite kangelastegusid Ukrainas ning on tuntud alternatiivajalooraamatute järgi Süüriast, Ukrainast ja teistest riikidest. Eessõna kirjutas raamatule Venemaa välisminister Sergei Lavrov. Sama seltskond valmistab ette uut „teost“.
Läti telesaade „Nekā personīga“ sai ligipääsu Pravfondi lekkinud dokumentidele, mis näitavad, et Läti ajaloost rääkiva raamatu väljaandmiseks eraldas fond 1,7 miljonit rubla (umbes 19 000 eurot). Autorid lubasid Vene meedias raamatu ilmumist juba eelmisel aastal, aga märtsis teatati, et raamat ilmub „lähiajal“.
Telesaate valduses on ka Moskva riikliku rahvusvaheliste suhete instituudi dotsendi Vladislav Vorotnikovi retsensioon, milles öeldakse, et üks autoritest on Ruslan Pankratov, kes on Riia linnaduuma endine liige, kes varjab end Läti õigusemõistmise eest. Positiivsest küljest mainis retsensent ainult seda, et raamatus on hästi rõhutatud Venemaa roll Läti kultuuri kujunemises. Muud sisu nimetatakse aga „tooreks mustandiks“, sest ei ole kasutatud lätikeelseid allikaid ning 1991. aasta järgse perioodi kohta on kasutatud ainult uudismaterjale ja Wikipediat, kusjuures geograafilistes ja isikunimedes on vead. Retsensent avaldas ka kahtlust, et on kasutatud tehisaru, kuigi märkis, et isegi see töö on mullusest „Leedu ajaloost“ kvaliteetsem.
Leedu rahvusringhäälingu LRT uuriva osakonna toimetaja Indrė Makaraitytė ütles, et selle raamatu autorid on varem kirjutanud raamatu Ukraina ajaloost, kasutades sama narratiivi – et Leedu riiki ei ole kunagi olemas olnud, vaid tänapäeva Leedu on kunstlik toode.
Endine Vene propagandist Kasem usub, et Venemaal on kaks eesmärki: esimene on kinnitada oma ajaloolist positsiooni vabastaja ja Teise maailmasõja võitjana. Teine on vastandada end Balti riikide ajaloolisele kogemusele ja piirata nende oma narratiivi levikut.
Väljaande halb kvaliteet osutab Kasemi sõnul sellele, et autorite peamine eesmärk on saada finantseering, mitte Läti elanike mõjutamine. Korruptsiooniskeem on Kasemi sõnul kõigile teada: raha saajad annavad osa rahast Pravfondi juhtkonnale ja seal suletakse ebakvaliteetsele tööle silmad.
„Nad mõistavad ka, et ei saa müüa seda raamatut Riia poodides, näiteks Polarises või Mnogo Knigis, sest see on keelatud. Pravfondi üritustel, näiteks bankettidel või sünnipäevadel, neid raamatuid lihtsalt kingitakse külalistele ja loomulikult keegi neid ei loe,“ lisas Kasem.
Sellest hoolimata näitab see, et „Balti suund“ saab jätkuvalt raha, et Venemaa ei ole sellest loobunud. Ta toetab „hõõguvat tuld“, et vajalikul hetkel, näiteks enne valimisi, korraldada ulatuslikum kampaania.
Läti välispoliitikainstituudi teadur Marts Ivaskis usub, et Venemaa ei ole valmis mõnest riigist ja selle mõjutamisest lihtsalt loobuma, eriti kui on olemas ühine piir. „Isegi kui täheldatakse selliste ajaloonarratiividega seotud desinformatsioonioperatsioonide kahanemist, ei tähenda see mingil juhul, et me võime end lõdvaks lasta,“ ütles Ivaskis.
Kampaaniad enne Rumeenia, Moldova ja Bulgaaria valimisi näitavad, et Venemaa on endiselt võimeline valijate meeli mõjutama, kui selleks kasutatakse suuri ressursse.
Eksperdid hoiatavad, et seda on oodata ka enne sügisesi seimivalimisi Lätis.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)