Eestis on palju edukaid ettevõtteid. Suuremad nendest kuuluvad tihti riigile või on neil välismaised omanikud. Sageli on nad osa rahvusvahelistest kontsernidest. Nad tegutsevad korraga mitmes riigis ja kasutavad oma tegevuse rahastamiseks nii pangalaene kui võlakirju. Suuri tootmisettevõtted mõjutavad tooraine- ja energiahindade pidevad kõikumised.
Tegelikult pole vahet, kui suur on sinu ettevõte. Finantsriskid ei sõltu firma suurusest, vaid sellest, kuidas äri on üles ehitatud. Riskide juhtimisest sõltub kesk-pikas perspektiivis, kas sinu äri õnnestub või mitte. Rahvusvahelistes firmades on riskid reeglina hästi juhitud. Seal on kehtestatud selged poliitikad ja juhtimistavad, neil on riskide juhtimiseks palgatud spetsialistid ning neil on hea ligipääs erinevatele riske maandavatele lahendustele.
Tihti jäävad riskid juhtimata, sest ettevõtja ei oska riski suurust rahasse panna. Isegi kui riskist aru saadakse, ei teata, kuidas seda maandada. Lihtsalt peale vaadates võib teinekord tunduda, et odavam on lasta riskil realiseeruda kui palgata spetsialist. Mõeldakse, et palgafond on päris kulu, aga risk teoreetiline.
Mis vahe on riskil ja ebakindlusel?
Risk on matemaatika. Tõenäosus, et midagi juhtub. Näiteks, kui suur on tõenäosus, et valuutakurss muutub sinu kahjuks. Selle pinnalt saab mõelda, milline on sinu riskiisu. Kui kelleltki küsida, kas talle meeldib riske võtta, saab tavaliselt jaatava vastuse. Kui otsa küsida, kas talle on vastuvõetav 10% või 20% oma kasumist kaotada, siis keegi ei taha. Ettevõtja võiks esimese asjana mõelda, kui palju on talle vastuvõetav kaotada. Teisisõnu kui suur on tema riskiisu.
Edasi tasub mõelda, milliseid samme saab astuda selleks, et näiteks valuutakursside, intressimäärade või toorme- ja energiahindade muutuse tõttu ei kannaks ettevõte rohkem kahjusid, kui ärimudel või omaniku riskiisu välja kannatab. Riske maandades jääb ettevõtjale harilikult jääkrisk, aga selle suurus ja kujunemine on juba arusaadav ning tasemel, millega on võimalik elada. Riskide maandamine on nagu kindlustus. Kindlustatud riski realiseerumine ei söö ära su ettevõtte kasumit.
Ebakindlus on emotsioon. Kui risk baseerub matemaatikal ja numbritel, ei peaks emotsioonidele ruumi olema. Ebakindlusega on lugu teine. See on tavaliselt kõige vastikum asi, millele mõelda. Ometi ei tähenda ebakindlus sisuliselt midagi. Seejuures on naljakas, et inimesed tunnevad ebakindlusele mõeldes üksnes negatiivseid emotsioone ja unustavad ära, et tegelikult võib palju paremini minna. Tuletame meelde kõik need korrad, mil meid lubati lapsena vette visata. Ilmselt mõtlesime mõnelgi korral, et parem olnuks ise vette hüpata, sest pidevalt üle õla vaadata oli närvesööv. Päriselt liiga tihti siiski vette ei visatud.
Riskid realiseeruvad tavaliselt välise keskkonna muutudes. Umbes nii nagu kulunud rehvidega libedal teel õnnetusse sattudes. Võib arvata, et muretsesid juba sõitma asudes ja vahetult peale õnnetust käib sul peast läbi üks kahest mõttest – oleks pidanud ammu uued rehvid ostma või õnneks on mul kindlustus.
Kui riskid ära katta, on jääkrisk söödavas suuruses ja ebakindlus muutub ebaoluliseks
Eesti ettevõtteid ohustavad peamiselt kaks riski – valuutarisk ja intressirisk.
Valuutarisk tähendab piltlikult loteriid kasumiga. See tekib siis, kui ettevõtte tulud ja kulud on erinvates valuutades. Näiteks osaleb ettevõte hankel Rootsis, mille tingimuseks on, et teenuse eest makstakse rootsi kroonides kahe aastase perioodi jooksul sõltuvalt projekti etappide valmimisest. Ettevõte ise tegutseb Eestis, tema kulud (palgad, kontori ja sisseostetud teenuste kulu) on eurodes.
Selles näites on ettevõte avatud rootsi krooni kursi riskile, sest ettevõte peab laekunud rootsi kroone pidevalt eurodesse konverteerima, et tasuda projektiga seotud kulusid. Kui rootsi kroon tugevneb, siis ettevõtja võidab, kui rootsi kroon euro vastu nõrgeneb, siis ettevõte kaotab. Pole ebatavaline, et valuutakursid võivad sõltuvalt valuutapaarist kõikuda mõne aasta jooksul rohkem kui 10%. Kui kasumiks eeldati 10% planeeritud käibest, siis on loterii, kas projekt on kasumlik või mitte.
Intressiriski puhul on keskne küsimus, kas euribor tõuseb või langeb? Peaaegu kõik laenud Eestis sõltuvad 6 kuu euriborist, mis on viimase paari aastaga teinud muljetavaldavalt turbulentse sõidu. Tüüpiline suurem ärilaen Eestis on 5 aastane laen 10 aastase graafikuga. Sellise graafikuga laenude puhul saab keskmistada, et 1 protsendipunkt euribori muutust tingib ligi 5% suuruse laenumakse muutuse. Kapitalimahukad ettevõtmised, mida on finantseeritud ujuva intressimääraga laenudega võivad olla tundlikud intressimäärade muutustele. Risk, et tõusvad intressimäärad pühivad minema kogu projektist ettenähtud kasumi, on päris.
Kes ja kuidas neid riske siis maandama peaks?
Kõigil ettevõtjatel tasub hoolikalt mõelda, kas nende põhitegevusega kaasnevad finantsriskid. Nende riskidega tuvastamise ja juhtimisega ei pea üksi jääma. Kui endal jõud üle ei käi, tasub ühendust võtta oma kliendihalduriga pangas.
Pankades on inimesed, kelle igapäevane töö on klientide nõustamine teemal, kuidas konkreetseid riske mõistlikult juhtida. Kui suurtes rahvusvahelistes ettevõtetes on selleks palgatud spetsialistid, siis tegelikult pakub sinu ettevõttele nõustamist ja turule ligipääsu koos vajalike meetmetega kodupank. Ettevõtte suurus ei sea reeglina riskide juhtimiseks piire. Riskide realiseerumine ei pea saatuslikuks saama.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)