Turismi tegevuskavas, mille majandusministeerium (MKM) kooskõlastamiseks saatis, on kirjas, et nelja aasta pärast peaks Eestis olema piisavalt suur ja mitmeotstarbeline kultuuri- ja spordisündmuste hoone, kus saaks muuhulgas korraldada ka rahvusvahelisel tasemel konverentse.
Sellise hoone rajamise eest peaks hea seisma kultuuriministeerium ning juba järgmise aasta lõpuks peaks olema selgem, kuhu see hall võiks tulla ning milline võiks olla täpsem äriplaan.
Eraldi suurt konverentsi- ja messikeskust turismi tegevuskava ette näe. Turismivaldkonna esindajate hinnangul oleks sellise hoone olemasolu turismi kasvatamise seisukohalt mitmeotstarbelisest hallist aga olulisemgi.
Hotellide ja restoranide liidu tegevjuhi Külli Kraneri sõnul on spetsiaalselt konverentside ja messide jaoks mõeldud keskus turismisektori jaoks väga oluline.
“Konverentsidele, korporatiivüritustele ja messidele tulevad turistid on kindlasti kõige suuremat lisandväärtust andev osa turismisektorist. Meie hinnangul on äriturismi osakaal praegu liiga madal. Ka pikas turismivaates aastateks 2025–2035 on riik seadnud eesmärgi keskenduda äriturismi kasvule,” märkis Kraner.
Eestit konverentsimaana tutvustava konverentsibüroo tegevjuht Kadri Karu rõhutas, et mitmeotstarbeline hall ei pruugi vastata konverentside korraldamise vajadustele, kuna seal puudub tõenäoliselt spetsiifiline taristu ja ruumide jaotus.
Karu sõnul vajavad tänapäeva rahvusvahelised konverentsid üht suurt, vähemalt 3000 istekohaga saali, mida saaks helikindlate seintega osadeks jagada, ning ligikaudu 25 väiksemat lisaruumi töötubadeks ja paralleelsessioonideks.
“Sellest, et ehitatakse spordihall, kus saab vahel harva korraldada kontserdi või ühe plenaarruumiga konverentsi, Eestile rahvusvahelises konkurentsis ei piisa,” nentis Karu.
Karu sõnul on Eesti pidanud seni ära ütlema näiteks maailma innovatsioonitehnoloogia konverentsist, kus oleks olnud ligi 2500 osalejat. Euroopa vähiorganisatsiooni konverentsil oleks olnud aga 2000 osalejat.
“Meie ootus on, et avalik sektor ehk nii riik kui ka kohalik omavalitsus rahastaks sellise hoone rajamist ja leiaks erasektorist partnerid selle opereerimiseks. Rahvusvaheline praktika näitab, et sellised keskused ongi enamasti avaliku sektori rajatud,” selgitas ta.
Keldo: riigil ei ole raha
Majandusminister Erkki Keldo ütles ERR-ile, et mõistab turismisektori soove, kuid karm reaalsus on praegu see, et riigil raha ei ole.
“Peame meeles pidama, et oleme riigina kokku leppinud panustada riigikaitsesse vähemalt viis protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See tähendab, et kõikides teistes sektorites tuleb kulusid koomale tõmmata,” ütles Keldo.
Minister ütles, et multifunktsionaalne hall on pandud koalitsioonileppesse tingimusena, et kui kaughasartmängumaksu muudatusest peaks riigile tekkima täiendavat tulu, siis on võimalik seda rahastada.
“Kui see eeldus ei realiseeru, siis ei ole ka multifunktsionaalse halli jaoks raha,” ütles ta.
Keldo selgitas, et kaughasartmängumaksu muudatustest loodetav tulu on seadusega ette nähtud kultuurkapitalile kultuuri ja spordi rahastamiseks ning konverentsikeskuse ehituseks seda kasutada ei saaks. See tähendaks kultuurkapitali seaduse muutmist ning seda ei ole valitsuskoalitsioon arutanud.
Minister ootab, et investeering konverentsikeskuse rajamiseks tuleks siiski eeskätt erasektorilt.
Keldo ütles, et riik on valmis igakülgselt aitama asjaajamise kiirendamisel, näiteks planeeringute ja lubade menetlemisel. “Olen liitudele ausalt öelnud, et avalikul sektoril lähiajal raha konverentsikeskuse ehitamiseks kahjuks ei ole,” kinnitas ta.
Turismisektori esindajate sõnul võiks konverentsikeskuse siiski rajada avaliku ja erasektori koostöös, kus riigil ja kohalikul omavalitsusel, näiteks Tallinnal, oleks kandev roll.
Karu nentis, et konverentsikeskuse rajamine võib riigile või linnale minna maksma mitusada miljonit eurot. “On selge, et spordihalli rajamine on soodsam kui konverentsikeskuse ehitamine – see on paraku reaalsus,” ütles ta.
Turismi tegevuskava eesmärgid on ilma konverentsihooneta kahtluse all
Hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Külli Kraner ütles, et kui riik ja erasektor ühiselt konverentsikeskuse rajamise suunas samme ei astu, siis on ebatõenäoline, et riik saavutab ka need pikaajalised eesmärgid, mida turismivaldkonnas loodetakse saavutada.
Sama tegevuskava, mis näeb ette mitmeotstarbelise kultuuri- ja spordihoone, seab ka eesmärgi kasvatada turismi lisandväärtuse 2035. aastaks 4,3 miljardi euroni.
Kraneri sõnul on just suurte rahvusvaheliste konverentside Eestisse toomine üks olulisemaid hoobasid selle sihi saavutamiseks.
“Kui me vaatame 2035. aasta eesmärki, on rahvusvaheline konverentsihoone lõppkokkuvõttes kindlasti oluline,” ütles Kraner.
Keldo ütles, et tegevuskavas toodud sihttase on siiski prognoos.
“Tegevuskava mõte ongi teha seda heas koostöös erialaliitudega, et kõigil oleks selge arusaam, kui palju ressurssi saab riik turismi edendamisse panna. Selle alusel saavad eraettevõtjad ka oma äriplaane teha,” lausus minister.
Turismivaldkonna juhtide sõnul oleks esimese sammuna vaja riigilt tellida uued ja põhjalikud analüüsid, mis hindaksid konverentsikeskuse maksumust, võimalikke asukohti ja rahastusmudeleid.
Kadri Karu sõnul on viimased sarnased analüüsid tehtud ligi kümme aastat tagasi ja need on praeguseks vananenud. Ta pakkus, et uuesti tuleks hinnata näiteks Tallinna linnahalli potentsiaali, mis oleks asukoha poolest ideaalne, kuid mille rekonstrueerimine võib osutuda uue hoone ehitamisest kallimaks.
Keldo lükkas aga ka selle mõtte tagasi, põhjendades seda raha puudumisega.
“Kui me näeme värskelt kinnitatud riigi eelarvestrateegiast, et lähitulevikus avalikku raha selleks kahjuks ei ole, siis on olukord selline. Selliste analüüside tegemine maksab kümneid tuhandeid eurosid. Kui pole arusaama, et raha võiks kuskilt tulla, siis on väga raske ka sellist analüüsi teha,” selgitas Keldo.