Euroopa Komisjon otsib lahendusi paljudes Euroopa Liidu riikides tuttavale probleemile: eluaseme hind on järjest kallim ning kodu leida on väga kulukas ja keeruline. Eriti raske on lastega perede ja noorte olukord ning kõik see pärsib tööjõu liikuvust ning jätab kokkuvõttes jälje ka EL-i konkurentsivõimele.
Seepärast on komisjon pannud kokku kava, kuidas eluasemekriisi EL-is lahendada ning kogub avaliku konsultatsiooni käigus enda plaanidele tagasisidet.
Kliimaministeeriumis valmiski Eesti seisukoht, mida taristuminister sel neljapäeval valitsuse istungil tutvustas ning mille kohaselt toetab Eesti Euroopa Liidu tasandil soodsamate eluasemete teema päevakorda võtmist.
“Meie huvi on, et tuua Euroopa odavat raha peamiselt läbi Euroopa Investeerimispanga Eestisse, et turutõrkepiirkondades ehk väljaspool suurlinnu oleks võimalik nii üürimaju luua erasektoril /…/ kui ka päris omandisse kodanikele,” ütles taristuminister Kuldar Leis valitsuse pressikonverentsil.
Kohalike olude kaardistamiseks tellis ministeerium Eesti kunstiakadeemialt ja Tartu ülikoolilt analüüsi, mille abil töötada välja Eesti eluasemepoliitika strateegia.
Analüüsist selgus, et aktiivsetes kasvukeskustes nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu kerkivad eluasemete hinnad, üürid ja jooksvad kulud märksa kiiremini kui sissetulekud, samas kui ülejäänud piirkondades on kinnisvarahinna ja sissetuleku suhe küll hea, ent napib kvaliteetset elamispinda.
Samal ajal suurendab jätkuv pealinnastumine ebavõrdsust. Kõige keerulisemasse seisu paneb see keskmisest väiksema sissetulekuga inimesed, eriti aga noored.
Eesti seisukohtade eelnõu järgi on siinses vaates tähtis, et vaadata üle taskukohaste eluasemete ehitamist toetavad riigiabi reeglid ja neid lihtsustada, täpsustada määratlust, mis üldse on taskukohane eluase, suurendada erasektori investeeringuid ning ka EL-i rahalisi vahendeid, sealhulgas toetusskeeme ning neid mõjusamalt sihtida.
Eesti paneb rõhu renoveerimisele
Täpsemalt toob Eesti seisukoha eelnõu välja viis mõtet. Kõige tähtsamal kohal neist on olemasolevate hoonete terviklik ja kvaliteetne renoveerimine, sest see on ratsionaalsem lahendus – 70 protsenti Eesti elanikkonnast elab korterelamutes, millest suurem osa on üle kümne aasta vanad.
Seepärast peab Eesti vajalikuks EL-i lisaraha renoveerimise tarbeks ja rahalisi otsetoetusi piirkondadele, kus on turutõrge.
Teiseks vajab soodsaid rahastusmudeleid üürikodude sektor. Näitena toob eelnõu välja soodsad pikaajalised laenud või toetused erasektorile, et nad turutõrkepiirkondades üürimaju arendaks.
Herne tänav Tartus Supilinnas. Autor/allikas: Airika Harrik/ERR
Täpsemalt tuleb eelnõu kohaselt paika panna taskukohase kodu definitsioon, sest selgelt peab eristama sotsiaaleluruume ja taskukohaseid eluruume – kodusid, mille kulu ei pane perele ebamõistlikku koormat ehk jääb alla 40 protsendi sissetulekust. Definitsiooni peaks sisse tooma ka turutõrke olemasolu.
Lisaks paneb Eesti ette, et Euroopa Liit suunaks investeeringud maapiirkondade tõmbekeskustesse, et regionaalset arengut tugevdada ja ka väljaspool kiiremini arenevaid suuri keskusi kvaliteetseid elupindu kättesaadavamaks muuta.
Ka leiab kliimaministeeriumis valminud dokument, et eluasemepoliitika riigiabi reegleid tuleb muuta paindlikumaks. Näiteks võiks toetada ka selliste korterelamute renoveerimist, kus on äripindu või kohaliku omavalitsuse üüriruume, aga ka võimaldama tõsta riigi käendust eluasemelaenude puhul üle 80 protsendi.
Viimane oleks eelnõu järgi vajalik ennekõike ääremaal, kus kinnisvara väärtus on madal. Vastasel juhul oleksid laenutingimused leibkondadele ebamõistlikud.
MKM muretseb lisanduva bürokraatia pärast
Majandusministeerium leidis eelnõu kohta saadetud tagasisides, et Euroopa Liit ei tohiks lühiajalise üüri poliitikat üle võtta, see peaks jääma sarnaselt senisele iga riigi enda otsustada.
Ministeerium põhjendas, et üüriturud on riigiti ja piirkonniti väga erinevad ning seepärast võivad ühes riigis edukalt toimivad meetmed teises riigis täiesti kasutuks osutuda.
MKM tõi välja, et viimasel ajal on EL-is loodud liiga palju uusi reegleid ja bürokraatiat, enne kui vanad reeglid on rakendunud või nende mõju on jõutud hinnata. Näitena tõi ministeerium lühiajalise üüri valdkonna, kus viimastel aastatel vastu võetud EL-i õigusaktide rakendamist alles valmistatakse ette.
“Seetõttu ei ole mõistlik enne uusi reegleid teha, kui olemasolevad on rakendatud ja nende mõju hinnatud,” soovitas majandusministeerium.
Kliimaministeerium lubas MKM-i seisukohti arvesse võtta. Samamoodi arvestati ka haridusministeerium soovitusega, et Eesti seisukoha juures toodaks välja ka tööjõupuuduse teema, sest ehitus on kogu Euroopas üks kutsealadest, kus töökäsi napib.
Selleks tuleks haridusministeeriumi hinnangul suurendada kutseharidusprogrammide valikuvõimalusi ja atraktiivsust, et inimesed rohkem ehitussektori alasid õppima läheksid ning parandama ehitusvaldkonnas töötingimusi, et need oleksid ligitõmbavamad ka naistele. Samuti tasuks soodustada täiend- ja ümberõpet kogu ehitussektoris.
Rahandusministeerium ei toetanud ideed pakkuda toetusi või maksusoodustusi, mis hõlbustaksid kasutamata hoonete renoveerimist või nende kasutusotstarbe muutmist. Ka ettepanek kehtestada kasutamata hoonetele lisamaksu ei leidnud rahandusministeeriumilt heakskiitu, sest Eestis kehtib maks maale, mitte sellel olevatele hoonetele, mis tähendab, et kasutamata maa tekitab omanikule niigi negatiivset tulu.
Euroopa Komisjon kavatseb avaldada Euroopa taskukohaste eluasemete kava järgmise aasta esimeses kvartalis.