Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed Meelis Kiili (RE), Alar Laneman (RE), Peeter Tali (Eesti 200), Anti Poolamets (EKRE) ja Leo Kunnas (parteitu) tegid tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus eelnõusse hulga muudatusettepanekuid, teiste seas taasluua maakonnad ja maavanemad.
Postimees kirjutas, et kui kunagi oli Eestis 15 maakonda, siis ettepaneku järgi luuakse neid neli.
“Kuigi on muidki põhjendatud kaalutlusi, aga puhtalt kriisi- ja sõjaaja juhtimise seisukohast oleks regionaalse juhtimistasandi optimaalne vajadus neli maavalitsust, kes juhiksid nelja maakonda,” märgitakse riigikogu veebilehel avaldatud ettepanekus.
Selgitustes lisatakse, et kaitseväe, kaitseliidu, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ja teiste ametite regionaalsete üksuste vastutusalad peaksid kattuma uute loodavate maakondade piiridega.
Taasluuakse maavanema institutsioon, kes juhib kriisiolukorra ning selle tagajärjel väljakuulutatud erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra lahendamist maakonna haldusterritooriumil.
Samuti tuleks luu uus kohtuinstitutsioon nimega riigikaitsekohus, mis on tegelikult palju aastaid vana mõte, aga vahepeal ära unustatud. Riigikaitsekohus arutaks riigikaitseliste küsimustega seotud kohtuasju.
Lisaks käidi välja ettepanek, et edaspidi hakkab riigimetsa majandamise keskus (RMK) metsaraiumist ja -istutamist kooskõlastama maakaitseringkonna ülemaga.
Valitsuse algatas 2. juunil tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu. Eelnõu reguleerib riigikaitse rahu- ja sõjaaegset korraldust, kriisiolukorraks, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorraks, erakorraliseks ja sõjaseisukorraks valmistumist ja nende olukordade lahendamist, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldust, Eesti Vabariigi osalemist rahvusvahelises sõjalises koostöös, elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikke aluseid ning järelevalvet ja vastutust.