Venemaa majandus kahanes 2026. aasta esimeses kvartalis 0,2 protsenti, mis on esimene kvartaalne langus kolme aasta jooksul Ukraina sõjast ja sanktsioonidest tingitud kasvava pinge taustal, näitasid reedel avaldatud ametlikud andmed.
Võrdluseks, eelmise aasta jaanuarist märtsini laienes majandus 1,4 protsenti, näitavad Vene statistikaameti Rosstati andmed.
Kreml on kulutanud suuri summasid oma sõjale Ukrainas – need kulutused algul hoogustasid majanduskasvu, kuid on tõstnud inflatsiooni ja põhjustanud tööjõupuudust majanduse mittesõjalistes sektorites.
Sõjakulud, sanktsioonid ja kõrged intressid survestavad Venemaa majandust üha tugevamalt
Selle nädala alguses kärpis Venemaa oma 2026. aasta majanduskasvu prognoosi 1,3 protsendilt 0,4 protsendile. Venemaa režiimi juht Vladimir Putin ütles varem reedel, et pärast kaht kuud langust taastus märtsis majanduskasv.
„On oluline, et tekkiv positiivne suundumus kinnistuks ja laieneks üha enamatesse tööstusharudesse ja sektoritesse,“ ütles Putin.
Venemaa keskpank teatas neljapäeval, et esimese kvartali langus võib olla ühekordne nähtus, kuna tugev lumesadu jaanuaris ja veebruaris häiris ehitustegevust ning pärssis tarbijate aktiivsust.
Lähis-Ida sõjast tingitud kõrgemad naftahinnad on pakkunud Venemaa majandusele lühiajalist leevendust, kuid struktuursed probleemid, nagu visa inflatsioon, tööjõupuudus ja paisunud sõjalised kulutused, püsivad.
Ukraina rünnakud naftataristule on viimastel kuudel samuti pärssinud Venemaa toornafta eksporti. Keskpank on inflatsiooni taltsutamiseks hoidnud laenukulud kõrged. See on tabanud valusalt kõiki ettevõtteid: suurettevõtted on koondanud töötajaid ja palunud riigiabi ning väiksemad firmad on olnud sunnitud uksed sulgema.
Sõda on kurnanud ka Venemaa riigi rahandust. Moskva on olnud eelarvepuudujäägis igal aastal alates 2022. aastast, mil väed Ukrainasse saadeti.
2026. aasta esimese kolme kuuga ületas Venemaa eelarvepuudujääk juba terveks aastaks prognoositu, ulatudes 60 miljardi dollarini ehk 1,9 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.