Suleimanovi sõnul läheb 40% Venemaa föderaaleelarvest riigikaitsele ja julgeolekule, mis takistab arengut ja investeeringuid, vahendab Meduza.
„Ei tankidel ega mürskudel ei ole tarbimisväärtust: majandus toodab neid, aga elanikkond neid tarbida ei saa. Need on puhtad kulud. Jah, need tagavad tööhõive ja palga kaitsevaldkondades, toimivad teatud vedurina. Aga samaaegselt toovad kaasa inflatsiooni ja muude kulude – sotsiaalsete ja investeerimiskulude – kahanemise. Seetõttu on sõjalise erioperatsiooni lõpetamine lihtsalt vajalik. Erioperatsioon kestab juba Suurest Isamaasõjast kauem. Annaks jumal, et see lõpeks võiduga, mitte vahepealse tulemusega,“ ütles Suleimanov.
Suleimanov lisas, et vähendatud sõjaliste kulutustega eelarve vastuvõtmine ei ole kõige lihtsam.
„Aga mis saab kaitsetööstuses hõivatud inimestest? Nendest, kes on praegu relvade all? Miljon inimest naaseb tsiviili. Kus on töökohad, väärikas palk, sotsiaalne kohanemine? Probleeme vähemaks ei jää. Lisaks sellele tekib uute territooriumide taastamise küsimus. Ma olen näinud 2022. aastal Mariupolit ja 2023. aastal Hersoni oblasti steppi: sinna ei olnud jäänud ei maju ega nõukogudeaegset niisutust. Juba on hakatud taastama. Aga vaja on ka edaspidi kolossaalseid kulutusi eelarvest,“ kirjutas Suleimanov.
Väljaanne Agentstvo juhtis tähelepanu sellele, et 2022. aasta aprillis ütles Suleimanov, et „Kiievi režiimiga tuleb kokku leppida ainult kapitulatsiooni tingimustes“ ning samal aastal välja kuulutatud mobilisatsiooni nimetas ta „karmiks ja raskeks vajaduseks võidu tagamiseks“.
Riigiduuma vastu võetud selle aasta eelarve järgi on sõjalised kulutused 12,93 triljonit rubla (üle 156 miljardi euro) ning kui arvesse võtta veel julgeolek ja õiguskaitsetegevus, siis 16,84 triljonit rubla (üle 203 miljardi euro). Seda on poolteist korda rohkem kui sotsiaalkulutused kokku (10,8 triljonit rubla ehk üle 130 miljardi euro).
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (4)