Deklaratsioonide ajastu hakkab lõppema
EMTA liigub lähiaastatel järk-järgult deklaratsioonipõhiselt süsteemilt andmepõhisele aruandlusele. Praktikas tähendab see seda, et ettevõtted ei hakka enam täitma traditsioonilisi deklaratsioonivorme, vaid vajalik info liigub automaatselt ettevõtte süsteemidest EMTA-sse. Maksuhaldur koostab deklaratsioonid edastatud andmete põhjal ise.
Muudatus on osa laiemast reaalajamajanduse arengust, mille eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ning muuta maksuarvestus järjest automatiseeritumaks.
EMTA praeguse ajakava järgi käivitub andmepõhine tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon (TSD) 1. oktoobril 2026. Töötamise registri ja käibedeklaratsiooni andmepõhised lahendused muutuvad EMTA andmetel kohustuslikuks juba alates 1. jaanuarist 2027. Enne seda toimub intensiivne testimine koostöös tarkvaraarendajate ja ettevõtjatega.
Kõige rohkem mõjutab muudatus ettevõtteid, kelle protsessid pole korrastatud
Mirka sõnul mõjutab muudatus ettevõtete igapäevast töökorraldust erinevalt. „Üleminek andmepõhisele aruandlusele mõjutab igapäevaseid tööprotsesse ilmselt kõige rohkem väiksemates ettevõttetes, kui neil puudus seni igapäevane ja kvaliteetne sisendandmete tekkimise ja edastamise protsess ehk kui keskenduti ainult deklaratsioonide koostamisele,“ selgitab ta.
Ilmetsa hinnangul ei pruugi tavapärane andmete sisestamine küll oluliselt muutuda, kuid surve liigub tehnilistele lahendustele ja süsteemide töökindlusele. Ta märgib, et igapäevane töökorraldus ei tohiks suuresti muutuda, kuna andmete sisestamine käib vanaviisi. „Küll aga tuleb programmi arendajatel teha tööd, et tagada tehniline valmisolek andmete õigeaegseks ja korrektses vormis liikumiseks maksuametisse.“
Tema sõnul saavad väiksemad ettevõtted tõenäoliselt muudatustega kõige lihtsamini hakkama, eeldusel et nad kasutavad kohalikke raamatupidamisprogramme, mille arendajad uute nõuetega kaasa lähevad. „Arvan, et väikese suurusega ettevõtted saavad kõige vähem mõjutatud sellest muudatusest. Nad on enamasti kodumaistes programmides, mille IT-lahendused käivad loodetavasti muutustega kaasas,“ sõnab Ilmets.
Excelis raamatupidamine võib muutuda probleemiks
Kõige keerulisemaks võib olukord kujuneda mikroettevõtjatele, kes peavad raamatupidamist endiselt näiteks Excelis ega kasuta spetsiaalset majandustarkvara. Ilmetsa sõnul võivad probleemid tekkida ka suurematel ettevõtetel, kes kasutavad rahvusvahelisi ERP-lahendusi.
„Keskmised ja suurettevõtted, kellel on oma rahvusvahelised programmid nagu SAP, iScala vms – nad ei pruugi Eesti nõuetele vastavaid seadeid nii ruttu valmis saada,“ lisas ta.
Mirka sõnul peituvadki suurimad väljakutsed eelkõige andmekvaliteedis, tarkvaraarendustes ja süsteemide integratsioonides. „Oluline on teada, kas andmed vastavad taksonoomiale. Kas kasutusel olev tarkvara toetab uusi standardeid ja masinliideseid? Kas peaks tarkvara vahetama või küsib kasutusel oleva tarkvara uuenduste eest lisatasu?“ toob ta välja.
Oluline muudatus puudutab ka tehnilist raamistikku. Kui seni on laialt kasutatud XML-põhiseid lahendusi, siis uues süsteemis võetakse kasutusele rahvusvaheline XBRL GL standard, mis võimaldab detailsemat tehingupõhist aruandlust, andmete semantilist kirjeldamist ning paremat masintöötlust.
Lisaks arendab EMTA koos partneritega ühtset taksonoomiat ehk andmete klassifikaatorite süsteemi, millele peavad vastama kõik tarkvaralahendused.
Automatiseerimine vähendab rutiini, kuid suurendab vastutust
Andmepõhise aruandluse üks peamisi eesmärke on vähendada käsitsi andmesisestust ja dubleerivat tööd. Tulevikus peaks suurem osa aruandlusest toimuma automaatselt ning ettevõtjatel väheneb vajadus e-MTAsse sisse logida ja deklaratsioone käsitsi täita.
„E-arvete kasutusele võtmine muudab sisestustööd, kui selles osas midagi ei muudeta, jääb see osa ka peale andmepõhist aruandlust samaks,“ märgib Ilmets. Hinnanguliselt võib automatiseeritud andmevahetus säästa Eesti ettevõtjatele miljoneid töötunde aastas.
Samas rõhutavad eksperdid, et automatiseerimine ei tähenda kontrollivajaduse kadumist. „Kui andmed liiguvad automaatselt süsteemist maksuametisse, siis nõuab see raamatupidajalt kindlasti professionaalsust, et hinnata, kas lõpptulemus, mis esitatakse, on ka õige. Tehnilised lahendused võivad eksida, kuid inimene peab suutma kontrollida,“ rõhutab Ilmets.
Mirka sõnul on raamatupidajate töö sisu tegelikult juba aastaid muutumas. „Rutiinne sisestus peaks olema juba suures osas masinate töö, analüütika ning nõustamine raamatupidajate ja finantsistide pärusmaa,“ selgitab ta.
Ettevõtetel tasub ettevalmistustega kohe alustada
Mirka sõnul võivad vajalikud investeeringud ettevõtete jaoks kujuneda märkimisväärseks. „Kindlasti on see seotud investeeringutega ning kipub nii olema, et mida suurem ERP, seda kallim arendus. Investeeringud võivad olla mitte kümnetes, vaid ka sadades tuhandetes,“ hoiatab ta.
RÖDLi ekspertide hinnangul peaksid ettevõtted hakkama muudatusteks valmistuma juba praegu. Eelkõige tasub üle vaadata kasutusel olev tarkvara ning uurida arendajatelt, millised lahendused ja uuendused on plaanis.
„Kuna ajakava on EMTA poolt üsna napp, siis tegutsema võiks hakata kohe – vähemalt uurida tarkvara arendajalt nende plaane ja arendusi,“ soovitab Mirka.
Ilmetsa hinnangul võiksid ka tarkvaraarendajad ise aktiivsemalt ettevõtteid eesootavatest muudatustest teavitada. „Võiks uurida kodumaiste programmiarendajatelt, kuidas nemad muutusteks valmis on ning välismaiste programmide kasutajatele tuleks anda info eelseisvate muudatuste kohta,“ märgib ta.
Pikas perspektiivis tähendab andmepõhine aruandlus seda, et maksude deklareerimine kui eraldi tegevus võib suuresti kaduda ning asenduda pideva automaatse andmevahetusega ettevõtete ja riigi vahel. Ettevõtjate jaoks võib see tähendada vähem administratiivset tööd ja kiiremat aruandlust, kuid samal ajal kasvab vajadus kvaliteetse andmehalduse ning töökindlate tarkvaralahenduste järele.