Mida vanemaks inimene saab, seda kaugemale jääb lapsepõlv ja seda raskem võib olla täpselt meenutada, mis lapsepõlves juhtus.
Briti teadlased on nüüd leidnud nutika kõrgtehnoloogilise võtte, mis aitab lapsepõlvesündmusi paremini meenutada, aga annab ka uudsel moel aimu, kuidas inimese mälu on üllatavalt tugevalt seotud kehatajuga.
Utkarsh Gupta Cambridge’is asuvast Anglia Ruskini Ülikoolist ja ta kolleegid palusid katseisikuil istuda vestluse ajaks arvutimonitori ette ja jälgida sealt omaenda nägu, mis oli kuvatud reaalaja videona otsekui peeglis.
Kuid teadlased ei näidanud videot siiski tingimata töötlemata. Nutikas algoritm muutis pooltel katseisikuist näojooni videopildis reaalajas sellisel moel, nagu ta oleks palju noorem, alles lapseeas.
Pilt oli nii realistlik ja liikus katseisiku endaga nii hästi kaasa, et talle jäi kergesti mulje, justkui võikski tegu olla peegelpildiga ja justkui ta ise näebki uuesti lapselik välja.
Teadlased vestlesid katseisikutega nende lapsepõlvemälestustest ja analüüsisid hiljem salvestuse põhjal, kui üksikasjalikult detailsed need mälestused olid.
Selgus, et need, kes nägid end ekraanil lapsena, suutsid meenutada märksa rohkem üksikasju kui need, kes nägid end täiskasvanuna.
Seejuures oli seda erinevust märgata just isiklikult läbi elatud mälestuste juures. Lapsepõlves omandatud üldised faktiteadmised olid kõigil meeles ühteviisi, olenemata sellest, kes ekraanilt paistis.
Gupta ja kaasautorid väidavad ajakirjas Scientific Reports, et nende katsetatud meetod võib edasi arendatuna aidata ehk meenutada isegi päris põhjalikult ununenud mälestusi, näiteks alla kolme aasta vanusest east.
Mispärast niisugune mäluabi toimib, ei oska teadlased veel väga kindlalt arvata. Võib-olla jääb lapsele koos sündmuste läbi elamisega meelde ka omaenda samaaegne kehataju, ja kui aidata meenutada kehataju, meenub samast mälusopist ka muid sellega seondnunud mälestusi.
Pildil on uuringu juhtautor Utkarsh Gupta videokaadreil töötlemata kujutisena ja nooremaks tehtuna.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.