Evelin Võigemast, kas te juba orienteerute selles uues majas? Kui palju see muutunud on?
Me hakkasime kevadel tööle. 4. aprillil oli Draamateatris esietendus, 5. aprill oli pühapäev ja 6. aprillil tulime juba siia proovi. Kuna meie lavastus on kõige väiksemas ruumis, kõige väiksema publikuga («Viimane liivlane», lavastas Marta Aliide Jakovski 60-kohalises Võlvsaalis), ei saa ma rääkida sellest, kuidas «suures saalis on mul lõpuks ruumi mängida!».
Kõige suurem muutus, minnes korraks tagasi sellesse, mis oli, on see, et s i i n majas me saame rohkem kokku – hommikul inimesed kogunevad ja kohtuvad, enne kui lähevad oma ruumidesse ja proovidesse laiali. Kuigi maja on suur, on meil siin hästi mõnus oma köök: külmkapp, kohvimasin… hea koht, kuhu kokku tulla. Kui prooviriietus on selga pandud, siis saame jälle kokku ja läheme proovidesse laiali.