USA president Donald Trump ja Euroopa komisjoni president Ursula von der Leyen sõlmisid 2025. aasta juulis Šotimaal niinimetatud Turnberry leppe. Selle järgi kaotab EL tollimaksud enamikult USA tööstuskaupadelt, kuigi USA tollid EL-i kaupadele võivad ulatuda kuni 15 protsendini. Seetõttu on mitmed europarlamendi saadikud nimetanud kokkulepet tasakaalustamatuks.
Leppe menetlemine oli parlamendis mitu nädalat pausil, sest saadikud nõudsid Washingtonilt kinnitust, et USA täidab oma osa kokkuleppest. Pingeid süvendasid ka Trumpi ähvardused Gröönimaa küsimuses ning USA uued tollimeetmed pärast ülemkohtu otsust, millega osa Trumpi administratsiooni tollimakse ebaseaduslikuks tunnistati.
Komisjoni kinnitusel lubab USA leppest kinni pidada ja piirata tollimakse kokkulepitud 15 protsendiga. Seejärel nõustusid saadikud jätkama kõnelusi ELi eesistujariigi Küprosega, kes esindab liikmesriike.
Lõplik kompromiss võimaldab kaubandusleppe peatada, kui USA ei kaota 2026. aasta lõpuks Euroopa terase- ja alumiiniumitoodetele kehtestatud tolle. Sellise sammu saaks algatada Euroopa parlament või mõni liikmesriik, kuid otsustav roll jääks komisjonile.
Leppe lõplik heakskiit ei ole siiski kindel. Osa saadikuid leiab, et tingimusi on läbirääkimiste käigus nõrgendatud, mistõttu pole selge, kas praegune versioon saab juunis parlamendi täiskogul vajaliku toetuse.
EL-i ja USA suhted püsivad leppele vaatamata pingelised. Brüsselis kardetakse, et Trumpi administratsioon võib kasutada tollimakse ka edaspidi poliitilise survevahendina. Erimeelsusi tekitavad muu hulgas Ukraina, NATO, Venemaa nafta ostmist puudutavad sanktsioonierandid ja Hormuzi väina julgeolek.
Turnberry leppe osana lubas EL investeerida 2028. aastani USA strateegilistesse sektoritesse 600 miljardit dollarit ning osta 750 miljardi dollari väärtuses USA energiat.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)