2025. aasta esimese kaheksa kuuga laekus riigieelarvesse kümme miljardit eurot makse, mis on ligi üks miljard eurot rohkem kui mullu samal ajal, selgub maksu- ja tolliameti andmetest.
Augustis laekus riigikassasse 116 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta augustis, kokku 1,27 miljardit eurot. Maksuvõlgadest tasuti 90 protsenti augustikuu nõuetest tähtaegselt.
Maksulaekumiste suurenemine on peamiselt tingitud maksumuudatustest, kuid muutuse on toonud ka palgaväljamaksete kasv ja tugev palgafond, mis suurenes aasta tagusega võrreldes augustis 5,5 protsenti, kommenteeris maksuamet.
Palgafond kasvas enim finants- ja kindlustustegevuses, summaarselt on palgafond aga enim kasvanud töötlevas tööstuses, kus augustis kasvas palgafond ca 11 miljonit eurot ehk kuus protsenti.
Töökohtade arv oli kõigis sektorites võrreldes eelmise aasta augustiga väikeses languses ning seda 0,3 protsenti ehk umbes 2000 töökoha võrra. Enim on langenud töökohtade arv jaekaubanduses.
“Augustis ja teistel suvekuudel tõuseb aga hooajatööde arv ning seda eelkõige majutus- ja toitlustussektoris ning kunsti, spordi ja vaba aja sektoris. Näiteks võib siin tuua laagrid ja malevad, samuti põllutööd,” ütles MTA peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa.
Roosimaa sõnul palgastatistikat hooajatööde arv oluliselt ei mõjuta, sest väljamaksete summad on võrdlemisi väikesed.
Kaheksa kuu jooksul suurenes summaliselt enim füüsilise isiku tulumaksu laekumine 173 miljoni euro võrra, augustikuus laekus 35 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta augustis. Sotsiaalmaksu on kaheksa kuu jooksul laekunud 181 miljoni euro võrra enam kui aasta varem samal perioodil, augustis laekus 22 miljonit eurot eelmise aasta augustist rohkem.
Käibemaksu laekus kaheksa kuuga 194 miljonit eurot rohkem kui mullu, augustis 33 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. “Lisaks maksumäära tõusule mõjutab käibemaksu laekumist ka suurenev piiriülese e-kaubanduse kasv,” selgitas Roosimaa.
Jätkuvalt paranes aktsiiside laekumine. 2025. aasta kaheksa kuuga laekus kütuseaktsiisi 7,4 protsenti ehk 25 miljonit eurot ning tubakaaktsiisi 1,7 protsenti ehk kolm miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta kaheksa kuuga. Nii kütuse- kui ka tubakaaktsiisi laekumise suurimaks mõjutajaks on olnud aktsiisimäära tõus, tubakaaktsiisi puhul jätkub alternatiivsete tubakatoodete mahtude kasv.
Suitsuruum Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Alkoholiaktsiisi laekus aga 4,5 protsenti ehk 6,3 miljonit eurot vähem, selle selgituseks märkis maksuamet möödunud aasta lõpus enne aktsiisitõusu varutud kauba.
90 protsenti augustikuu tähtajaga nõuetest tasuti tähtaegselt. See näitaja on möödunud aasta augustiga võrreldes pisut vähenenud, kuid aasta lõikes püsib üldine maksudistsipliin jätkuvalt heal tasemel. Kui eraisikute maksudistsipliin on aasta lõikes veidi üle kolme protsendi vähenenud, siis juriidiliste isikute puhul on sama näitaja mõnevõrra paranenud.
Maksuvõlg vähenes augustikuuga 67,4 miljoni euro võrra. 1. septembri 2025 seisuga oli maksuvõlg kokku 347,6 miljonit eurot, millest 13,5 protsenti oli ajatatud. Ajatatud võlasumma osakaal augustis suurenes mõnevõrra peamiselt mootorsõidukimaksu kohustuste ajatamise tõttu.
1. septembri seisuga oli protsentuaalselt kõige rohkem maksuvõlglasi mootorsõidukimaksu tõttu. Mootorsõidukimaksu võlgnevus moodustas koguvõlast aga vaid 0,35 protsenti. Suurima osakaaluga maksuvõlg oli käibemaks – käibemaksu võlglased moodustasid 29 protsenti kõigist maksuvõlglastest.