Ukraina jätkab droonirünnakute läbiviimist Venemaal ning täna varahommikul sai vähemalt ühe droonitabamuse Kstovos (Nižnõi-Novgorod) asuva naftatöötlemise kompleksi seade AVT-6 ning seda kompleksi on korduvalt ka varem droonidega rünnatud. Ööpimeduses külastasid Ukraina droonid lühikese aja jooksul teistkordselt Stavropoli krais asuvat ettevõtet Nevinomõsskii Azot, mille toodangut kasutatakse Venemaal ka lõhkeainete valmistamisel.
Viimase aja Ukraina droonirünnakute kontekstis on märkimisväärne, et neid toimub nüüd ka valgel ajal, isegi keskpäeval. Valgel ajal on Venemaa mobiilsetel gruppidel ja helikopteritel neid droone lihtsam maha võtta ja kui arvestada, et pikamaadroonid on küllaltki kallid, hinnaga alates 50000 dollarit ründedrooni eest, siis järelikult on Ukraina poolel ka põhjus, miks nüüd nii rünnatakse.
Ei ole teada, milliseid navigeerimisvahendeid Ukraina droonid kasutavad, aga juba Moskva piirkonnas toimunud rünnakute käigus osade droonide Ukraina mõjutamine Venemaa elektroonilise sõjapidamise vahenditega näitab, et Ukraina pidi vähemalt osadel droonidel kasutama GPS navigeerimist koos CPRA antennide kasutamisega, aga järelikult on Venemaa EW muutunud vahepealt sedavõrd tugevaks, et varem toiminu lahendused osutusid haavatavateks. Päevasel ajal peaks paremini toimima navigeerimine maapinna järgi ja see ei allu EW tegevusele, nii et ehk võib siit leida vihje, miks droonirünnakuid on nüüd rohkem valgel ajal.
Venemaa kasutab ära iga võimalust Euroopa riikides sisepoliitiliste pingete kasvatamiseks ning eriti hästi on seda näha Läti puhul. Meenutagem, kuidas Eestis tabas üks droon täpselt Auveres korstnat ja Lätis lendas droon täpselt naftasaaduste hoidla pihta. Kokkusattumus? Jäägu see igaühe arvata.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Suure tõenäosusega võib arvata, et Ukraina drooni lendu mõjutati Lätis nii, et see lendaks ühiskondlikult tundliku sihtmärgi pihta ning sellest piisas, et Lätis algaks sisepoliitiline kriis, mis sai alguse kaitseministri tagasiastumisega ning Kremlis ollakse väga rahul, sest NATO riigis suudeti kriis esile kutsuda väga väikese kuluga, mille käigus sai halba varju heita Ukrainale ning suurendada Läti elanike ebakindlust.
Venemaa ei oleks Venemaa, kui ta ei üritaks kriisi eskaleerida ning nüüd on nad hakanud Lätit süüdistama selles, et sealt planeeritakse lasta Ukraina droone Venemaale. Seda tehakse arvestusega, et kaotada pole neil midagi, võita on aga Läti ühiskonnas ebakindluse suurendamist ning seda saab maha müüa ka siseriiklikult, õigustamaks oma saamatust Ukraina droonide mahavõtmisel.
Selles kontekstis tuleb tunnustada Eesti tegutsemist olukorras, kus Ukraina droon lendas suure tõenäosusega Venemaa EW mõjutusel Eestisse ning Rumeenia F-16 võttis selle drooni maha. Venemaale sai nii saadetud selge signaal, et siin nö „lätit“ neil teha ei õnnestu. Ukraina vabandas. Kuna selge ja konkreetse tegutsemise tõttu ei olnud kohalikel kriitikutel muust kinni hakata, siis võeti teemaks drooni hävitamiseks kasutatud õhk-õhk tüüpi raketi maksumus.
Antud juhul ma ei tea, mis raketti täpselt kasutati, aga võib eeldada, et pigem mingit AIM-9 Sidewinder versiooni, milledest vanemad versioonid ei maksa oluliselt rohkem Ukraina pikamaadroonidest ning tõsiasi on ka see, et sõjaväelendurid peavad õppima oma tööd ehk aeg-ajalt lastakse vanemaid rakette sihtmärkide pihta õppustel niigi ja ka seda olukorda võib võtta kui praktilist õppust.
Keeruline olukord sai lahendatud olukorda arvestades kiirelt ja väikeste kahjudega keskkonnale, lisaks said Eestis elavad inimesed kindlustunnet, et NATO toimib Eestis. Antud kontekstis muidugi ei ole liigne meenutada, et Venemaa pikamaa droone on Rumeeniasse sõja-aastate jooksul lennanud omajagu, aga seal nad sellist otsustavust Venemaa pikamaa droonide mahavõtmisel üles näidanud ei ole. Ukrainal on aga tõsine mõtlemise koht, et kuidas edaspidi oma droonide lennutamisega paremini hakkama saada.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Olukord rinnetel.
Kindral Sõrskõi ütles intervjuus, et Ukraina pidavat nüüd korraldama varasemast palju enam vasturünnakuid ning et üksuseid hakatakse roteerima iga kahe kuu tagant.
Ukraina meedia andmetel ei olevat kõik selles osas nii roosiline, sest mitmed brigaadide juhid pidavat kroonilises isikkooseisu puuduse tingimustes sellist rotatsiooni ebarealistlikuks, sest esiteks ei ole inimesi ja teiseks ei võimalda nn droonide ajastu rotatsiooni läbi viia teatud ajaliste intervallide järel, selleks tuleb oodata ilmastikuolusid, mis seda võimaldab teha (eeskätt udu), aga seda ei tea ju kunagi ette, millal selline võimalus tekib. Kui aga teha rotatsiooni käsu korras mingil konkreetsel päeval, toob see kaasa hüppelise kaotuse elavjõus.
Vasturünnakute kasvule on tõuke andnud Ukraina ülekaal andmeside osas, mistõttu üritab Ukraina armee seda Venemaa nõrkust maksimaalselt enda huvides ära kasutada. Z-kanal BTš-3 andmetel on neil Starlinki äralangemisel jäänud wifi-sillad, mille antenne suudavad ukrainlased üles leida ja mesh-modemite abil tehtud võrgud, aga need pidavat särama Ukraina EW vahendite ekraanidel nagu linnade jõulupuud.
Z-kanali andmetel algab Ukraina rünnak droonidega, mille käigus üritatakse hävitada kohe kõik antennid ja visuaalse vaatluse teel leida märke kohtadest, kus võiksid Venemaa sõjaväelased maa all peidus olla. Kui Venemaa armee side on maas, võetakse ette blindaažid ja Ukraina jalavägi läheb lõpuks ainult ala puhastama, niisama keegi sõjaväelasi nö hakkliharünnakutesse ei saatvat Ukraina poolel.
Z-kanalis nenditi kibedalt, et Ukraina ei tee taktikalises mõttes mitte midagi üle mõistuse keerulist, aga Venemaa poolel olevat endiselt peamine taktika jalaväegruppide saatmine edasi arusaamisega, et nn kahuriliha on Venemaal rohkem ja lõpuks nad edenevad ikka „tänu“ võimalusele selle nimel lihtsalt kaotada vastasest oluliselt rohkem elavjõudu.
Võib eeldada, et Sõrskõi üritab võimalikult palju ära kasutada Ukraina praegust eelist andmeside osas, aga eks kohanevad ka vastased lõpuks selle taktikaga.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Deepstate andmetel taandusid Ukraina sõjaväelased viimastelt positsioonidelt, mis asusid Pokrovski ja Mirnogradi põhjaosas ning keeruline olukord on nende andmetel Ukraina jaoks kujunenud Slovjanski-Kramatorski suunalt ida pool, kus Venemaa on ajapikku suutnud erinevatest kohtadest natuke edasi liikuda, mistõttu rindejoon on väga sopistunud, aga see tähendab vajadust suurema arvu sõjaväelaste järele kaitse hoidmisel ning niigi suures elavjõu nappuses Ukraina armee jaoks oleks Deepstate andmetel mõistlikum rindejoone õgvendamine koos taskute nö „ära kaotamisega“, aga see tähendaks ka osadelt aladelt taandumist Ukraina jaoks niivõrd oluliselt territooriumilt.
Ukraina armee jaoks on oluliselt parem olukord Zaporižža rinde lääneosas, kus nad edenesid Stepnogirske asulas, kus militaaranalüütiku Konstantin Mašovetsi sõnul on Venemaa käes veel ainult asula lõunaosa. Sealsel stepialal saab Ukraina kõige paremini oma eelist andmeside osas ära kasutada ning Ukraina surve lõuna poole jätkub.
Nii Zaporižžja kui Donetski suunalt on zetnikute Telegram-kanalitesse üles laetud videosid, mis näitavad Ukraina lennuki-tüüpi droonide (peamiselt Hornetid) patrullimist maanteede kohal, kus nad jahivad Venemaa sõjaväe masinaid ja kütuseveokeid ning eilsest on teada ühe Venemaa armee Ural-tüüpi veoauto mahapõletamisest Ukraina drooniga lausa Krimmis, rindejoonest 130 kilomeetri kaugusel.
Kui Ukraina droonid hävitavad iga päev Venemaa armee tagalas rohkem kui 250 masinat, siis hakkab see pikapeale järjest rohkem Venemaa logistikat mõjutama ja suures plaanis on sõjapidamisega nagu kolm aastat tagasi – Venemaa jaoks on kõige mugavam pealetungi arendada Donbassis, kus neil on võimalik kasutada korralikku teede ja raudtee taristut, samas kui kõige keerulisem on Krimmi suunal, sest logistika sinna Mariupoli suunalt on pikk ja ohtlik.
Kui 2023. aasta suvise pealetungi ajal ei õnnestunud Ukrainal seal lõigus oma tahtmist saada, siis z-kanalitel tunnistatakse, et Starlinki kasutavate droonide abil võib Ukraina armee neile lähiajal järjest suuremaid probleeme põhjustada, seda enam, et Krimmis tunnevad Ukraina droonid ennast hästi ning zetnikud toovad välja veel ühe probleemi – vaenulik tsiviilelanikkond.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
2014. aasta sündmuste järel liikus Hersoni ja Zaporižžja piirkonda omajagu inimesi okupeeritud Luhanski ja Donestki oblasti aladelt ning Venemaa keskvõim on hädas sellega, et need inimesed ei taha Venemaa passi ning nüüd on võetud mõjutamiseks kasutusele karmid meetodid, väidetavalt selleni välja, et Ukraina passiga suhkruhaigetele ei müüda enam insuliini, seda saavat ainult Venemaa passi alusel.
Zetnikud kardavad, et kui olukord peaks nende jaoks seal lõigus keerulisemaks muutuma, siis võidakse lüüa nö nuga selga selja tagant ehk siis seal piirkonnas olevate Ukraina-meelsete inimeste poolt, kes hakkavad võimaluse tekkimisel Ukraina armeega koostööd tegema. Kui Ukraina armee sunniks oma tegevusega Venemaa armeed sinna lõiku lisajõude juurde tooma, võtaks see pinget Ukraina jaoks maha teistes lõikudes, samas oleks neil ikka seal lõigus eelis andmeside osas.
Ukrainaska Pravda lisa Oboronka kirjutas arengutest Ukraina luuredroonide osas. Kui esimesena õppisid ukrainlased püüdurdroonidega maha võtma Venemaa luuredroone, siis õige varsti hakkasid sama tegema Venemaa armee sõjaväelased.
Oboronka andmetel oli Ukraina sunnitud neid kalleid (Leleka-100 maksab Brave-1 turuplatsil 1,7 miljonit grivnat) droone kasutama eesliinil ja sellise drooni kaotamise järel olid üksused tihtipeale nädalaid ilma nö silmadeta taevas, sest raha ei jätkunud uute droonide ostmiseks.
Ukraina ettevõtted hakkasid Venemaa eeskujul olukorda muutma nii, et kalliste kõrgtehnoloogiliste luuredroonide asemel hakati ehitama võimalikult odavaid. Suurima rahalise võidu pidi andma kvaliteetse soojuskaamera eemaldamine, aga ka GPS-süsteemi asendamine odavamaga, kus kasutatakse raadiomajakate süsteemi, kus droon fikseerib teadaolevate koordinaatidega raadiomajakate signaalid nende ajalise kohalejõudmise hetkel ning kolme raadiomajaka baasil pidi saama seisva drooni asukoha määrata 50 meetrise täpsusega ja liikuva drooni oma 100 meetrise täpsusega.
Sellised, kuni 50 kilomeetri kaugusele lendavad ja 2-2,5 tundi õhus püsivad droonid on suurusjärgu võrra odavamad, näiteks Babka maksab 130000 grivnat ja Sokil 172000 grivnat ning nüüd pidavat üksused saama suhtuda neisse luuredroonidesse nagu kulumaterjali, mille kaotamise asemel võetakse kasutusele uus.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Samas on võimalik kalleid luuredroone kasutada seal, kus on nende efektiivsus suurem ehk siis 100-150 kilomeetrise lennu-ulatusega droone saab edukalt kasutada sügaval vastase tagalas, kus on Venemaa EW vahendeid vähem.
Droonide ajastu tekitas Ukraina olukorra, kus Defence Expressi andmetel ei ole enam võimalik sõjategevuses 82mm miinipildujaid kasutada, sest nende meeskondadel on killzone’s asudes ülimalt keeruline ellu jääda, samas oli organiseeritud suures koguses laskemoona tootmine miinipildujatele.
Laskemoona tootja Ukrainian Armored Vehicles leidis lahenduse ehk siis nad hakkasid neid miine tootma spetsiaalselt droonide jaoks ning nüüdseks on Ukraina armee poolt ka heaks kiidetud droonid nimetusega UB82D, millel on 10-tolline raam, maksimaalne lennukiirus 140 km/tunnis ja lennukaugus 25 kilomeetrit. Varasemalt oli neil sarnane tee läbi käidud 60mm miinipildujatega (UB60D) ja suure tõenäosusega jõuab varsti järg ka 120mm miinipildujateni.
Oleg Šein tõi oma Telegram-kanalis välja moskvalaste toetuse Ukrainas toimuvale sõjale Levada-Tsentri andmetel. Kui väljaspool Moskvat on toetus sõjale 28% ja sõja jätkumise vastu on 62% inimestest, siis Moskvas toetab sõja jätkumist 54% ja sõja jätkumise vastu on 36% inimestest. Moskva on seega suurepärane näide paljude venemaalaste väärtusmaailmast, kus naabrite maa äravõtmise vastu pole neil midagi juhul, kui see nende elu ei mõjuta.
Mujal Venemaal mõjutab sõda elu järjest rohkem ja seal on toetus sõja jätkumisele oluliselt vähenenud, aga moskvalaste igapäevaelu sõda Ukrainas siiani eriti ei mõjutanud, kuni möödunud nädalavahetuseni ja nüüd küsivad mitmed moskvalased sotsiaalmeedias solvunult, et ukrainlased, mida me teile halba oleme teinud, et te nii käitute? Selline naaber meil siis ida pool.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse sotsiaalmeedia postitusel.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam