Ingliskeelses meedias toetutakse peamiselt ERR-i uudisele, mida on vahendanud Associated Press, milles öeldakse, et Eesti politsei- ja piirivalveamet teatas oma reedeses avalduses, et kodanikele suleti tee, mida nad tavapäraselt kasutavad ja mis kulgeb läbi Venemaa territooriumi, sest teatati seal seisnud grupist Vene sõduritest.
„Otsest sõjaohtu ei ole. Seda on pidevalt kinnitanud Eesti kaitsevägi. Saatse saapa intsident ei ole olukorda muutnud,“ tsiteerib Associated Press siseminister Igor Tarot.
Associated Press mainib, et Eesti on olnud häireseisundis pärast Venemaa hävituslennukite loata sisenemist Eesti õhuruumi ja sinna jäämist 12 minutiks eelmisel kuul. Mainitakse ka Poola õhupiiri rikkumist Vene droonide poolt nädal varem.
ERR-i uudist tsiteerib ka Poola ingliskeelne uudistekanal TVP World.
Türgi uudisteagentuur Anadolu tsiteerib ingliskeelses uudises välisminister Margus Tsahkna avaldust X-is, mille järgi märgati seitset relvastatud Vene sõdurit teelõigu lähedal Eesti kaguosas, mida mõnikord kasutavad kohalikud elanikud. „Eesti, väike Balti riik ja endine Nõukogude vabariik umbes 1,27 miljoni elanikuga piirneb oma palju suurema naabri Venemaaga,“ lisab Anadolu.
„Teated, mis väidavad, et olukord Eesti-Vene piiril on muutumas pingeliseks, on liialdatud,“ tsiteerib Anadolu Tsahknat.
Anadolu mainib samuti Eesti õhupiiri rikkumist Vene hävituslennukite poolt ja lisab, et Eesti liitus NATO-ga 2004. aastal.
Peterburi uudisteportaal Fontanka kirjutab, et Eesti võimud kavatsevad täielikult lõpetada Saatse saabast läbiva tee kasutamise.
Fontanka viitab Vene propagandaagentuurile RIA Novosti, mis omakorda viitab Tsahknale.
Fontanka mainib samuti Tsahkna sõnu, et teated pingelisest olukorrast on liialdatud.
Tee sulgemisest teatasid ka Pihkva portaal PAI ja Leningradi oblasti portaal 47news.
Venemaa portaal News.ru on aga artikli pealkirjastanud järgnevalt: „Eesti alustas võitlust Vene Saatse saapa vastu“.
Kõige sisukam on sündmuste kajastus Soomes.
Uusi Suomi viitab California Ülikooli riigiteaduse professori Branislav Slantchevi X-i postitusele, milles nimetatakse juhtunut tüüpiliseks Vene hüdriidsõja ilminguks.
„See on tüüpiline Vene hübriidsõda – need tegelased olid seal täpselt selleks, et pingeid üles kruvida, mis peaks eurooplasi hirmutama,“ kirjutas Slantchev.
Iltalehtile kommenteeris sündmusi Eduskunta riigikaitsekomisjoni esimees Heikki Autto, kelle sõnul olid venelased segadust tekitamas, aga ei olnud sõjalist ohtu.
„Venemaa püüab erineva tegevusega tekitada segadust ja kõige suurema mõju korral ka hirmu. See, et Vene sõdureid liigub praegu Eesti piiri ääres rohkem kui tavaliselt, ei tähenda siiski kindlasti sellise otsese sõjalise ohu kasvamist Eesti või ka muidu lääne vastu,“ ütles Autto.
Autto ei kommenteerinud, milline oli Eesti ja Soome võimude või poliitiliste otsustajate võimalik suhtlus juhtunu asjus. Ta kinnitas siiski, et sidepidamine on tihe.
„Nii Soome kui ka meie kõigi liitlaste võimud on väga valmis, ettevalmistunud ja ärkvel selliste asjade suhtes. Ehk kõik kodanikud võivad küll olla rahuliku meelega. Võimud ja otsuste tegijad hoolitsevad selle eest, et hoiame Soome ja alliansi väljaspool ohtu,“ ütles Autto.
Autto peab Eesti otsust tee sulgeda heaks.
„Minu arusaam on see, et Eesti püüab nüüd kaitsta oma kodanikke Venemaa meelevaldse tegevuse eest nii, et kellelgi ei oleks ohtu sattuda Venemaa poolt kinnipeetuks,“ ütles Autto.
Autto sõnul võib Venemaa püüda lääneriikide kodanikke kergetel või väljamõeldud põhjustel kinni pidada, neid saaks Venemaa agentide vastu vahetada.
„Kõigile Iltalehti lugejatele tahaksin öelda sellised hoiatussõnad, et Venemaal ei tasu reisida, kui ei ole päris sundpõhjust. Samuti väldiksin näiteks üle Venemaa minevaid lende,“ ütles Autto.
Ilta-Sanomat rääkis Soome suursaadikuga Eestis Vesa Vasaraga.
„Saapa olemasolust on teatud aastakümneid. Nüüd näivad Eesti võimud olevat pannud tee ajutiselt kinni. Minu arvates ei ole seal mingit olukorda, vaid oleksin päris rahulik,“ ütles Vasara.
Vasara sõnul suhtuvad eestlased piirijulgeolekusse tähelepanelikult.
„Eesti piirivalve tegutseb suurepäraselt. Piiritara on suuresti juba valmis,“ ütles Vasara. „Tuleb meeles pidada, et seal lähedal olevad Koidula ja Luhamaa piiripunkt tegutsevad. Sealt tuleb kaubaliiklust osaliselt Riia suunda ja osaliselt Lääne-Euroopasse. See on eestlaste poolt hästi kontrollitud nii isikute kui ka kaubaliikluse osas.“
Helsingin Sanomate Eesti korrespondent Kaja Kunnas kirjutab, et on koos fotograafiga tihti läbi Saatse saapa sõitnud.
„On tegelikult üllatus, et Venemaa ei ole varem kasutanud Saatse saabast oma eesmärkidel,“ märgib Kunnas.
Ida-Soome ülikooli piiriuuringute professor Jussi P. Laine ütles Ilta-Sanomatele, et oli reedel Kagu-Eesti piiril kohal ja sõitis ka Saatse saapast läbi.
„Oli ilmselt üks päris viimastest autodest, mis jõudsid Saatse saapast läbi minna, enne kui sinna tulid Vene väed,“ ütles Laine.
Buss, milles Laine sõitis, pääses piirkonnast probleemideta läbi ja Laine ei näinud mingeid Vene sõdureid ega piirivalvureid.
Laine kolleeg tuli järgmise bussiga üle tunni hiljem. Eesti piirivalvurid peatasid selle bussi juba enne Vene piiri. Nad kutsusid bussijuhti Venemaalt läbi mitte sõitma, aga bussijuht otsustas seda ikkagi teha.
„Teel oli sel hetkel olnud juba seitse väga sõjaväeliselt riietatud Vene isikut,“ ütles Laine.
Laine kolleegi buss sai siiski tagasi Eesti poolele.
Laine ütles, et sai kohalikelt võimudelt huvitavat informatsiooni Venemaa suurenenud aktiivsuse võimalike põhjuste kohta.
„Nad olid ilmselt saanud Vene kolleegidelt informatsiooni, et piirkonnas oli külas kõrgetasemelisi külalisi,“ ütles Laine.
Laine sõnul venelased ei öelnud, kes need külalised olid. Eesti piirvalve esindajad olid asja kohta kidakeelsed.
Laine veetis oma uurimistöö tõttu Eestis umbes nädala. Soome naasis ta eile.
Laupäeval oli meeleolu Laine sõnul rahulik. Kohalik giid ütles Lainele, et tema 20-aastase karjääri jooksul on ta näinud Vene võimuesindajaid piirkonnas varem ainult korra.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (8)