
“Mingil hetkel võib see olla lausa impressionistlik kogemus, kui Õnnepalu hakkab kirjutama jõhvikatest või noortest puudest. Mul jääb tunne, et mees lihtsalt ajab kuskil juttu, äkki kõrtsi nurgas, ja mingil hetkel on mul raske aru saada, millest täpselt ta räägib, kuhu see lugu meid viib. Ja mida me üldse joonud oleme?” Edasi kaasautor Justin Petrone hakkab kirjutama arvustust, välja tuleb eksistentsialistlik pilk elule laiemalt, sest nii mõjub Õnnepalu.
Raamat: Tõnu Õnnepalu, “Tööpäev”. Varrak 2026.