Kohus tunnistas kolmapäeval kehtetuks Narva haigla juhatuse 29. veebruari 2024. aasta otsuse, millega Kõrgvee juhatusest välja arvati, ütles Viru maakohtu pressiesindaja ERR-ile. Lisaks 85 936 euro suurusele põhisummale mõistis kohus haiglalt välja 410 euro suuruse viivise ning intressi, mida arvestatakse edasi kuni võla täieliku tasumiseni.
Maakohtu otsus pole veel jõustunud ning selle saab edasi kaevata.
Kõrgvee vallandati 2024. aasta veebruaris. Haigla nõukogu heitis talle ette, et ta kuritarvitas oma võimupositsiooni ja tegi investeeringuid ilma nõukoguga konsulteerimata. Nõukogu edastas kuriteoteate ka prokuratuuri. Mõni kuu hiljem otsustas prokuratuur jätta kriminaalmenetlus alustamata.
„Edastatud kuriteoteatest ja sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et Kõrgvee oleks pannud toime omastamise ja/või usalduse kuritarvitamise või mõne muu karistusseadustiku eriosas sätestatud kuriteo tunnustega teo,“ selgitas majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri prokurör Helen Kiviloo.
„Juhul, mil kuriteoteade ei sisalda piisavalt kuriteole viitavat teavet, ei ole kriminaalmenetluse alustamine seaduslik ega põhjendatud. Kriminaalmenetluse alustamine menetluse aluse otsimise eesmärgil on lubamatu,“ lisas ta.
Kõrgvee väitis varasemalt, et tema vallandamine polnud meditsiinialane, vaid poliitiline otsus. Näiteks oli tema sõnul nõukogule vastukarva juhi püüdlus arendada haiglas eestikeelset suhtlust. Tol ajal haigla nõukogu esimees olnud Aleksei Jevgrafov sellega ei nõustunud ning kinnitas, et probleemid haigla juhtimisega olid pikaajalisemad ja sügavamad.
Narva haigla uueks juhiks sai seejärel endine terviseameti peadirektor Üllar Lanno.