Provintsi peaministri Danielle Smithi eilne teade tuli pärast seda, kui kodanikualgatus eraldumiseks kogus aasta alguses üle 300 000 toetusallkirja ja teine petitsioon Kanada koosseisu jäämise poolt üle 400 000 toetusallkirja, vahendab BBC News.
Naftarikkas Albertas on iseseisvusliikumine kasvanud tunde põhjal, et Kanada pealinna Ottawa otsuste tegijad ei võta arvesse provintsi huve.
Arvamusküsitluste järgi hääletaks enamik albertalasi siiski eraldumise vastu.
Peaministri sõnul on referendum määratud 19. oktoobrile.
Smith ütles telepöördumises, et hääletusele pannakse järgmine küsimus: „Kas Alberta peaks jääma Kanada provintsiks või peaks Alberta valitsus alustama õiguslikku protsessi, mida on Kanada põhiseaduse järgi vaja, et korraldada provintsi referendum selle üle, kas Alberta peaks Kanadast eralduma või mitte?“
Smith ütles, et tema ise hääletab selle poolt, et Alberta jääks Kanada osaks. Tema sõnul on see ka tema valitsuse ja erakonna seisukoht.
Smith ütles aga, et tunneb sügavat muret kohtu otsuse pärast, mis kuulutas referendumipetitsiooni õigustühiseks, sest põlisrahvaste organisatsioonid teatasid, et nendega ei ole korralikult konsulteeritud, mis rikub nende õigusi. See peatas petitsioonile antud allkirjade kinnitamise.
„Peaministrina ei lase ma ühe kohtuniku õiguslikul veal vaigistada sadade tuhandete albertalaste hääli,“ ütles Smith. „Alberta tuleviku otsustavad albertalased, mitte kohtud.“
Kanada ühtsus on olnud küsimärgi all ka varem.
Prantsuskeelne Québec on hääletanud iseseisvumise üle kaks korda, viimati 1995. aastal. Tollal oli iseseisvumise vastu 50,58% ja poolt 49,22% valijatest.
Pärast Québeci iseseisvumisvõitlusi kehtestas Kanada eraldumisreeglid. Isegi kui Alberta eraldumismeelsed oktoobris edukad on, seisab ees pikk ja ebakindel teekond.
Mai alguses ütles Kanada peaminister Mark Carney, et Alberta eraldumine peab toimuma Clarity Acti alusel. See näeb ette, et Alberta teisel siduval iseseisvusreferendumil peab eraldumise poolt olema „selge enamus“, et referendumi küsimus peab olema selgesti arusaadav ja kõik peab toimuma föderaalparlamendi kontrolli all.
Kui need tingimused on täidetud, peaksid järgnema keerulised ja ilmselt pikad eraldumisläbirääkimised föderaalvalitsusega lahutustingimuste üle.
Viha Ottawa vastu on nelja miljoni elanikuga provintsis tekitanud sealsete loodusvarade kasutamine. Mõned albertalased arvavad, et föderaalvalitsus takistab oma kliimaseadustega provintsis nafta- ja gaasitööstuse arendamist. Samuti arvatakse Albertas, et provints annab riigile rohkem, kui vastu saab.
Kuigi separatistlikul liikumisel ei ole päris ühtseid vaateid, tahab enamus vähemalt rohkem autonoomiat.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (36)