Nende paragrahvide alusel karistatakse inimesi, kes ei nõustu okupatsiooniga ja keda Venemaa on röövinud. Kaks kolmandikku otsustest tehakse spionaaži paragrahvi alusel. Venemaal mõistetakse selles süüdi välismaalasi, aga annekteeritud oblastites Ukraina kodanikke. Riigireetmises mõistetakse süüdi need, kellele on sunniviisil välja antud Vene pass. Inimõiguslaste sõnul süüdistatakse praktikas riigireetmises ka Venemaa kodakondsuseta ukrainlasi, kuigi formaalselt on see seadusevastane. Neid, kellel on nii Venemaa kui ka Ukraina kodakondsus, mõistetakse mõnikord süüdi nii riigireetmises kui ka spionaažis, vahendab Meduza.
Spionaaži eest karistatakse inimesi keskmiselt 13,3 ja riigireetmise eest 13,8 aasta pikkuse vanglakaristusega. On teada vähemalt kaks eluks ajaks vangi mõistetut.
28% süüdimõistetutest on naised. Vähemalt kaheksa on alaealised. Avalikest allikatest on teada, et vähemalt viis inimest on vangistuses surnud.
Andmeanalüütiku Kirill Parubetsi teatel on alates täiemahulise sõja algusest kuni tänavu juulini kohtud Venemaal ja okupeeritud aladel riigireetmises, spionaažis ja salajases koostöös välisriigiga süüdi mõistnud 774 inimest.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada