Kolmanda hooaja sihtkoht ei olnud esialgu plaanis. Zevakin meenutab, et esmane idee viis hoopis teisele mandrile. „Meil oli mõte isegi algselt Aafrikasse minna, aga kuna eelmisel aastal Taavi käis seal („Taavi Mallega Aafrikas“), siis otsustasime leida midagi uut ja avastamata.“ Nii jõudiski meeskond mõtteni minna Balkanile, kust seni pole tehtud ühtki eestikeelset reisisaadet. (Inspiras ja TV3s on olnud eetris reisisaade „Üle ja ümber: Balkani päikese“ – toim) „See oli avastamata pärl ja vaatajad tahavad teada, mis seal toimub,“ lisab Zevakin
Balkanil kogetud inimeste vahetu soojus üllatas Zevakinit väga. Kui Eestis kiputakse olema pigem tagasihoidlikud ja võõrastega sina peale saamine võtab aega, siis Balkani riikides kohtas ta hoopis teistsugust suhtumist, sest külalisi võeti vastu nagu vanu tuttavaid.
„Sa astud kellegi õuele ja esimene asi, mida nad teevad, on see, et kutsuvad sisse ja pakuvad sulle rakijat – nende kuulsat alkohoolset jooki,“ räägib Zevakin muheledes ja lisab, et inimesed on siiralt külalislahked ja tahavad, et sul oleks hea olla.
Ühest äärmusest teise
Zevakin meenutab, et kõige pöörasemad kogemused said alguse just Balkani kõige omapärasematest paikadest. „Kindlasti jäi meelde Glodi küla, kus filmiti Boratit. Seal lausa vihkasid inimesed kaamerat, karjusid meie peale ja ajasid meid harjadega taga,“ jutustab ta muigega.
Saatejuhi sõnul jättis eriti kummalise mulje Transnistria – piirkond, mis asub küll Moldova sees, kuid on rahvusvahelisest vastuseisust olenemata kuulutanud end iseseisvaks riigiks. „Neil on seal oma süsteemid ja arusaam, kuidas riik toimib,“ selgitab ta Ukrainaga piirneva võltsvabariigi toimimist.
Kõigi nende pingeliste ja ootamatute olukordade kõrval leidus ka kohti, mis jätsid hoopis teistsuguse mulje. Zevakin tunnistab, et just Albaania oma kaasaegse ilmega lükkas ümber paljud tema eelarvamused Balkanimaade kohta. „Mind hämmastas, kui ilus ja modernne see on. Seal on mõnusad rannad, soe ja pealekauba veel odav,“ räägib ta.
Kodus on kõige parem
Kuigi Andrei naudib reisimist ja uusi kogemusi, tunneb ta iga reisi lõpuks ka teatud määral koduigatsust. „Alati, kui ma ära olen, mõtlen, et Eestis on ikka hea. Tahanks koju ja ega ei viitsikski kuskil mujal pikemalt olla,“ ütleb ta.
Tema sõnul on kõige parem tunne see, kui saab pärast pikki rännakuid tagasi koju oma inimeste juurde tulla. „Reisides nii palju saad aru, et meil on Eestis süsteemid ikkagi enam-vähem paigas,“ lisab ta naerdes. „Pere ja sõbrad – need on need, mis meid elus hoiavad. Välismaal on küll tšillim, aga mulle meeldib tööd ka teha,“ ütleb Zevakin ja on tänulik, et just Eestis on tööpõld lai.
Zevakini päevad mööduvad hetkel tegusalt ja loominguliselt. „Teeme igasuguseid react’e YouTube’is, kõik promo ja meelelahutusega seonduv käib täie hooga,“ räägib ta. Lisaks loomingulisele tööle on tal käsil ka uus suund ettevõtluses: koos elukaaslase Kelli-Karitaga plaanitakse avada ilusalong. „Äriloomine käib,“ ütleb Zevakin selle kohta muhedalt.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (4)