Scandiatransplant kui Eesti edulugu
Nii dr Salumäe kui dr Palli sõnul on olnud Eesti nimetamine Scandiatransplandi liikmeks Eesti edulugu, mis kannab ravitöö tunnustust kõrges rahvusvahelises mõõtmes. „1969. aastal loodud organisatsiooni liikmed olid selle loomisest alates Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani elundisiirdamiskeskused. Üheksa aastat tagasi, kui Kliinikum nimetati ühingu assotsieerunud liikmeks, oli see organisatsiooni ajaloos esimene laienemine ning eeldas ka põhikirja muutmist. Neli aastat hiljem, 2021. aastal omistati kliinikumile täieõigusliku liikme staatus.
Koos Eestiga kuulub nüüd elundisiirdamiskeskuseid liitvasse organisatsiooni 11 keskust eespool nimetatud kuuest riigist. Scandiatransplandi nõukogus, juhatuses ja erialapõhistes töögruppides esindavad Eestit Kliinikumi eksperdid,“ selgitas Virge Pall. Enne liikmelisuse saavutamist tuli Kliinikumil läbida alates aastast 2013 nelja-aastane periood, mille vältel veenduti Eesti siirdamismeeskondade pädevuses, võrdväärseks partneriks olemises ning jõuti veendumusele, et koostööst võidavad kõik osapooled.
Alates organisatsiooniga liitumisest, aastast 2017, on kliinikumis siiratud elundeid 525 patsiendile ning 129 korral on siiratav elund pärinenud mõnest teisest Scandiatransplandi keskusest. Väga oluline on ka Eesti teiste haiglate panus, kellega tehakse tihedat ja hindamatut koostööd kudede ja elundite doonorluseks ning siirdamiseks.
„Selleks, et Eesti edulugu jätkuks, vajame lisaks haiglatevahelisele koostööle ka riigi tuge. Näiteks doonorelundite riikidevahelise transpordi korraldamises, sest nii doonorielundite kui ka välisriigis siirdamist vajavate patsientide transport on alati aegkriitiline. Paraku regulaarlende Eestisse napib ja ka võimalused tellimuslendude ööpäevaringseks korraldamiseks on üsna piiratud,“ osundas transplantatsioonikeskuse juht.