Elektritõukerataste hooaeg on toonud tänavu juba mitmele kasutajale ebameeldiva üllatuse: õnnetuse järel selgub, et valitud kindlustus ei kata kahju. Renditõukerataste puhul on kindlustuse korraldamine teenusepakkuja küsimus, ent isikliku elektritõukeratta omanik peab ise veenduma, kas tema sõidukile piisab kergliikurikindlustusest või on vaja liikluskindlustust.
Balcia kindlustusosakonna juht Jonatan Jõks ütles, et osa kasutajaid on ostnud kergliikuritele mõeldud kindlustuse, kuid nende elektritõukeratas vajab tegelikult liikluskindlustust. „Sel kevadel on meil olnud juba mitu juhtumit, kus inimene on ostnud endale kergliikurikindlustuse, kuid kuna kaherattaline on liiga raske või kiire, siis ei ole talle võimalik selle kindlustuse raames tekkinud kahju hüvitada,“ ütles Jõks.
Tema sõnul peaks iga elektritõukeratta omanik enne sõitma minekut üle vaatama, milline kindlustus konkreetsele sõidukile kehtib.
Vajalik võib olla liikluskindlustus
See, kas elektritõukerattale on vaja liikluskindlustust, sõltub sõiduki tehnilistest näitajatest. Liikluskindlustus on kohustuslik sõidukile, mille valmistajakiirus jääb vahemikku 14,1–25 km/h, kuid mille mass ületab 25 kilogrammi. Sellisel juhul ei pruugi kergliikurikindlustusest piisata.
Liikluskindlustus võib olla kohustuslik, kui elektritõukeratta valmistajakiirus jääb vahemikku 14,1–25 km/h, kuid mass ületab 25 kilogrammi.
Kui sõiduki valmistajakiirus ületab 25 km/h, tohib sellega liikluses osaleda vaid juhul, kui see on transpordiametis registreeritud ja sellel on kehtiv liikluskindlustus.
Jõksi sõnul tekivadki probleemid sageli sellest, et kasutaja eeldab elektritõukeratta puhul automaatselt, et tegemist on tavalise kergliikuriga. Tegelikult võib masina kaal või valmistajakiirus tähendada juba teistsugust kindlustuskohustust.
Kindlustuseta sõit võib kalliks maksma minna
Kui elektritõukerattaga, millel on liikluskindlustuse kohustus, põhjustatakse õnnetus ilma kehtiva liikluskindlustuseta, võib kahju jääda kasutaja enda kanda. See ei tähenda ainult kriimustatud tõukeratast. Õnnetuses võib viga saada jalakäija, teine sõitja või auto. Kahju võib hõlmata vara parandamist, ravikulusid ja suurema õnnetuse korral ka õiguslikku vastutust. „Elektritõukeratastega juhtub suveperioodil iga päev mitu õnnetust ning kindlustuse mõte on anda inimestele meelerahu, et üks ootamatu hetk ei muutuks tõsiseks rahaliseks probleemiks,“ ütles Jõks.
Tema sõnul ei piisa ainult sellest, et sõitja ise peab end ettevaatlikuks. Linnaliikluses sõltub olukord ka jalakäijatest, autodest ja teistest liiklejatest.
Eelmisel aastal juhtus sadu kannatanutega õnnetusi
Balcia teatel juhtus eelmisel aastal Eestis 314 inimkannatanuga liiklusõnnetust, mille üheks osaliseks oli kergliikur. Neis õnnetustes hukkus üks inimene.
Eelmisel aastal juhtus Eestis 314 inimkannatanuga liiklusõnnetust, mille üheks osaliseks oli kergliikur.
Jõksi sõnul ei näita ametlik statistika tõenäoliselt kogu probleemi ulatust, sest suur osa kergliikuriõnnetustest politseisse ei jõua. Paljud kukkujad pöörduvad ise erakorralise meditsiini osakonda või ravivad vigastusi kodus.
Politsei on elektritõukeratastega seotud ohutusele tähelepanu juhtinud juba mitu aastat. Balcia viitab politsei andmetele, et alaealiste tõukeratturite liiklusteadlikkus ja ohutunne on madalam ning nendega juhtub umbes veerand kõikidest õnnetustest. Samas on liikluse laiem probleem pigem täiskasvanud tõukeratturite hooletus.
Alkohol ja kiivrita sõit suurendavad riski
Jõksi sõnul viivad õnnetusteni sageli alkoholijoove, hooletus ja turvavarustuse mittekasutamine. Kiivri puudumine mõjutab otseselt seda, kui rasked on kukkumise tagajärjed. „Seetõttu on oluline, et täiskasvanud oleks noortele liiklemisel eeskujuks, kannaks kiivrit ja õpetaks lastele maast madalast, et linnaliikluses piisab õnnetuseks vaid ühest hetkest,“ ütles Jõks. Tema sõnul võib elektritõukeratas tunduda lihtsa ja süütu liikumisvahendina, kuid valed eeldused kindlustuse kohta võivad hiljem väga kalliks maksma minna.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (6)