Leedu ambitsioonikas plaan rajada 2030. aastaks Läänemerre kaks suurt tuuleparki ja katta seeläbi ligi pool riigi elektrivajadusest on sattunud suurte väljakutsete ette. Eelmisel reedel tabas eesmärki kahekordne tagasilöök: riigi teise, 700-megavatise (MW) meretuulepargi konkurss tunnistati nurjunuks ning samal päeval teatas riiklik energiafirma Ignitis Grupp, et esimese tuulepargi arendusest lahkub ka nende rahvusvaheline partner.
Leedu Riiklik Energiaregulatsiooni Nõukogu (VERT) otsustas reedel, et teise 700 MW meretuulepargi konkurss tuleb kehtetuks tunnistada. Põhjus oli vähene huvi: tähtajaks laekus vaid üks pakkumine, mille tegi riigiettevõtte Ignitis Grupi tütarfirma. Kehtiva seaduse kohaselt peab aga eduka hanke toimumiseks osalema vähemalt kaks sõltumatut pakkujat.
Kuigi esialgu tundis projekti vastu huvi kuus rahvusvahelist arendajat, otsustasid nad lõpuks pakkumist mitte teha. Leedu energeetikaministri Žygimantas Vaičiūnase sõnul on hanke nurjumise taga keeruline olukord rahvusvahelisel turul, märkimisväärselt kasvanud ehituskulud ning suured finantsriskid, mida ettevõtted pole valmis võtma. Valitsus on siiski kinnitanud, et teise meretuulepargi arendamisest ei loobuta. Kaalumisel on hanketingimuste muutmine investoritele atraktiivsemaks: laual on nii riikliku toetusperioodi pikendamine kui ka uute läbirääkimiste alustamine riigiabi osas Euroopa Komisjoniga.
Ignitis jäi üksi ka esimese projektiga
Samal päeval teatas Leedu energiahiid Ignitis börsile, et võtab täielikult üle ka esimese, juba arenduses oleva 700 MW meretuulepargi „Curonian Nord“ projekti. Ettevõtte senine rahvusvaheline partner, Prantsuse energiahiiu Engie ja Portugali EDP Renewables’i ühisettevõte Ocean Winds, müüs oma 49% osaluse sümboolse 500 euro eest Ignitisele. Lisaks kompenseerib Ignitis partnerile seni tehtud kulutused summas 893 000 eurot.
Ocean Winds põhjendas lahkumist sooviga keskenduda teistele turgudele. Ignitis kinnitas, et neil on olemas kõik vajalikud finantsilised ja juhtimisalased võimekused, et projektiga iseseisvalt jätkata. Samas tunnistati, et enne lõpliku investeerimisotsuse tegemist 2027. aastal otsitakse projektile uus strateegiline partner.
Leedu valitsuse plaan näeb ette kahe meretuulepargi rajamist koguvõimsusega 1,4 GW, mis toodaksid aastas ligikaudu 6 TWh elektrit. See kataks umbes poole Leedu praegusest elektritarbimisest ja oleks fundamentaalse tähtsusega riigi energiasõltumatuse saavutamisel.
Leedu meretuuleparkide valmimine on oluline ka Eesti elektritarbija jaoks. Kuna Balti riikide elektriturg on tugevalt ühendatud, tähendaks Leedus toodetud suur kogus soodsat elektrit madalamat börsihinda kogu piirkonnas, sealhulgas Eestis.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (4)