6. oktoobril avaldatud nimekiri näitab hämmastavat kaotuste taset minimaalsete saavutuste juures lahinguväljal. Selle järgi on hukkunud 86 744 venemaalast, kadunud on 33 966, haavatud 158 529 ja vangi langenud 2311.
Vene sõltumatu portaal Mediazona on nende andmete suhtes skeptiline. Koos BBC-ga tuvastab Mediazona ka ise Vene poolel hukkunuid ja on seni saanud kokku 134 000. Hukkunute nimede tuvastamise keerulisuse tõttu on see number väiksem kui ligikaudne hinnang ohvrite arvu kohta.
Mediazona arvates on Dnepri jõe rindejoonel hukkunute arv ehk üle 5000 liiga suur, aga Ukraina relvajõudude sõnul paigutati osa jõududest ümber Ida-Ukrainasse, kus on sel aastal toimunud kõige verisemad lahingud.
Rahvusvaheline avalike andmete luuregrupp Frontintelligence Insight teatas Politicole, et lekkinud dokument näib olevat üsna täpne ja vastab nende oma hinnangutele.
Sellega nõustusid Politico teatel ka teised sõda uurivad luuregrupid.
See statistika toob esile Kremli raiskava sõjapidamisviisi ja droonisõja mõju, märgib Politico.
„Haavatute lahinguväljalt evakueerimise tavapärase süsteemi puudumise tõttu on ainult 1,3 haavatud sõdurit ühe surnu kohta. See annab märku haavatute madalast ellujäämise tasemest, nad on taktikalises meditsiinis halvasti välja õpetatud ja jäetakse tavaliselt pärast vigastada saamist ilma abita maha,“ öeldakse raportis.
Teistes sõdades on hukkunud ja haavatud sõdurite suhe pigem üks kolmele, mis rõhutab Politico teatel, et Venemaa ei päästa oma haavatud sõdureid.
Ukraina kaotused on väiksemad, sest Ukraina on olnud kaitses ja ründajate kaotused kipuvad alati suuremad olema. Samuti näeb Ukraina rohkem vaeva haavatute päästmisega.
Venemaa pressib peale paljudes rindejoone osades. Selle strateegia eelis on Ukraina jõudude hajutamine pikal rindejoonel.
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja, kindral Oleksandr Sõrskõi sõnul on rindejoon sel aastal pikenenud 200 kilomeetri võrra.
Venemaal maksavad mõned regioonid relvajõududega lepingu sõlmimise eest kuni 2,5 miljonit rubla (26 000 eurot), aga uudised kaotustest ja kohutavatest tingimustest rindel imbuvad läbi ka Venemaal, mis ei tule värbamisele kasuks, märgib Politico.
USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) hindas, et Venemaa värbab keskmiselt 31 600 sõdurit kuus, aga kaotusi on 35 193.
„Vene väed näivad olevat võimelised ja valmis taluma sellist kaotuste arvu, vaatamata piiratud taktikalise edu saavutamisele,“ nentis ISW.
Venemaa värbamisjõupingutused Aafrikas ja Lähis-Idas viitavad samuti sellele, et uusi sõdureid on kodumaal keeruline saada. Frontintelligence Insight on kogunud mitu tuhat tõendit Aafrika ja Lähis-Ida riikide kodanike kohta, kes võitlevad Ukrainas Venemaa poolel.
Venemaa keskendub välismaal värbamisel majanduslikult vähearenenud riikidele. Värvatutele pakutakse elumuutvaid rahasummasid, mis moodustavad ligi kümne aasta keskmise palga ning tihti petetakse lubadustega kasutada värvatuid näiteks kokkadena.
Frontintelligence Insighti analüüs näitab Venemaa relvajõududes suurt trendi lepingu sõlmimise tasu suurendamisele, eeluurimisvangistuses olijate värbamisele ja kasvavale survele ajateenijatele lepingu sõlmimiseks.
„Kõik see viitab sellele, et Venemaal on raskusi traditsiooniliste rahaliste meetoditega värbamise jätkamisega. Kui see trend jätkub, on Kreml silmitsi valikuga drastiliste meetmete nagu mobilisatsiooni appi võtmise või sama elavjõu puudusega kokkupuutumise vahel, mis on olnud kahel viimasel aastal probleem Ukraina sõjaväe jaoks,“ märgivad analüütikud.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (56)