LTA kirjutab, et pöördub piirkonna turismi- ja majutussektori ettevõtjate ja omavalitsuste poole „seoses kriitilise ja kiiresti eskaleeruva olukorraga, mis praegu ohustab otseselt Latgale majanduslikku stabiilsust, ettevõtluskeskkonda ja Latgale piirkonna edasist arengut“, kirjutab Läti Delfi.
Turismiteenuste pakkujad juhivad tähelepanu sellele, et viimaste nädalate sündmused Läti idapiiril – korduvad drooniintsidendid, regulaarsed õhuruumi ohuhoiatused, mobiilside teel edastatavad häireteated, NATO hävitajate aktiveerimine ja avalikus ruumis domineeriv kriisikommunikatsioon – on toonud kaasa tõsiseid tagajärgi Latgale turismitööstusele.
Tagajärjed juba praegu katastroofilised
„Need tagajärjed on juba katastroofilised, kuna välismaised turistid ja reisikorraldajad tühistavad broneeringuid massiliselt, kusjuures tühistatud broneeringute arv ulatub juba 60%-ni,“ kirjutab LTA.
Samuti tühistatakse firmaüritusi ja õpilaste ekskursioone. LTA väidab, et mõned omavalitsused on keelanud oma õpilastel isegi Latgale külastamise.
Organisatsioon on samuti jõudnud järeldusele, et ka Läti elanikud otsustavad turvakaalutlustel Latgalet mitte külastada, mille tulemusel on hotellide, külalistemajade, kämpingute, restoranide ja turismiatraktsioonide broneeringute arv vahetult enne suvehooaja algust dramaatiliselt langenud. Broneeringute arv on väidetavalt vähenenud 40% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
LTA arvates loovad need tegurid eeldused Latgale piirkonna turismi- ja majutussektori ettevõtete pankrotiks või tegevuse peatamiseks ja koondamiseks. „Latgale turismitööstus kogeb praegu kõige tõsisemat kriisi pärast pandeemiat. 2026. aasta mai andmed näitavad turistide arvu järsku ja murettekitavat langust võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 2026. aasta suvehooaeg Latgales on sisuliselt hävitatud,“ ütleb organisatsioon.
Samal ajal juhib LTA tähelepanu sellele, et hotellide, külalistemajade ja turismiobjektide jõudeolek Latgales ei ole ainult ühe piirkonna lokaalne probleem. „See on ahelreaktsioon, mis mõjutab otseselt kohalikke tootjaid, talusid, toitlustust, transporditeenuste pakkujaid ja piirkonna tööhõivet tervikuna,“ usub organisatsioon.
Tuleb kehtestada toetusvahendid
„Kuna tegemist on vääramatu jõu ja riigi välisjulgeoleku kontekstist tingitud kriisiga, ei saa ettevõtjad selle tagajärgi iseseisvalt ära hoida. Seetõttu nõuame, et vastutavad ministeeriumid kehtestaksid kiiresti spetsiaalsed riiklikud toetusvahendid, mis tagaksid Latgale turismi- ja majutusettevõtete säilimise piirkonnas,“ kutsub LTA üles.
Nende arvates saaks olukorda parandada tööjõumaksude kaotamisega 2026. aasta lõpuks. Samuti on vaja ergutada nõudlust ja paluda valitsusel langetada otsus, et Latgale piirkonnas toimuksid prioriteetselt või isegi kohustuslikus korras teatud kvoodi ulatuses riigiasutuste, ministeeriumide, riigile kuuluvate ettevõtete ja teiste piirkondade kohalike omavalitsuste iga-aastased seminarid, strateegilise planeerimise istungid ja laagrid, võimaldades seeläbi riigil teenuseid ostes kohalikku ettevõtlust subsideerida.
Kohalikud ettevõtjad nõuavad ka käibekapitali sihtotstarbelisi toetusi, sarnaselt Covid-19 või energiakriisi ajal loodud hüvitusmehhanismiga Latgale piirkonna ettevõtetele, kelle käive on julgeolekuolukorra tõttu langenud.
LTA liikmed on veendunud, et majandusliku stabiilsuse säilitamine Latgale piirialal on riigi julgeoleku küsimus, sest „tühi ja majanduslikult nõrgenenud piiriala on riiklik risk.“ Seetõttu on kohalike ettevõtjate hoidmine piirkonnas Läti huvides.
Samuti on vaja Läti investeerimis- ja arenguagentuuri (LIAA) koordineeritud ning LIAA ja riigi rahastatud sise- ja välisturu kampaaniat, mis kummutaks müüte ja kinnitaks, et Latgale on turvaline ja külalislahke sihtkoht.
Ei tohi langeda ohvriks
Turismiteenuste pakkujaid võiks aidata ka projektide tulemusnäitajatest loobumine. LTA kutsub riiki üles määrama kindlaks 2026. aastaks kavandatud projektide tulemusnäitajate erandid Latgale piirkonna turismi- ja majutussektori algatatud ja järelevalve all olevates projektides karistusi rakendamata.
„Latgale ei tohi praegusel ajal langeda psühholoogilise sõja ja geopoliitilise pinge majanduslikuks ohvriks. Me kutsume Läti valitsust ja kõrgemaid riigiametnikke üles tegutsema õigeaegselt, et vältida ettevõtete pankrotti, töökohtade kadumist ja majandustegevuse kokkuvarisemist Läti piirialal,“ ütleb LTA.
Viimastel kuudel on Latgale ja Vidzeme elanikud saanud ohtralt mobiilside teel teateid ning need olid suure tõenäosusega seotud Venemaa-Ukraina sõjas osalevate droonidega, mis lähenesid Läti õhuruumile või lendasidki sinna. Sellised droonid on ka plahvatanud Läti territooriumil, sealhulgas 7. mail Rēzeknes vähekasutatud naftabaasis.
Seni pole inimesed sellistes intsidentides vigastada saanud, kuid viimane intsident Rezeknes viis esmalt kaitseministri ja seejärel kogu Evika Siliņa juhitud valitsuse kukkumiseni. Praegu käivad läbirääkimised uue valitsuse moodustamiseks. Kuni selle kinnitamiseni jätkab tööd Siliņa juhitud ministrite kabinet.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (4)