Siinkohal tuleb arvestada, et Erste Groupi analüüsiraport on LHV Groupi tellitud, mis on küll üsnagi levinud praktika, et aktsiale rohkem tähelepanu saada. Raport ise on koostatud Erste analüütikute poolt sõltumatult, põhinedes avalikult kättesaadaval teabel. Eeskätt lähtuti LHV finantsplaanist, kuid osutades, et ollakse mõnevõrra konservatiivsemad hinnangutes.
Hinnasiht saadi kasutades dividendide diskonteerimise mudelit, miskaudu arvestatakse aktsia hinda lähtudes põhimõttest, et ettevõte on väärt kõiki neid rahasummasid (dividende), mida ta oma investoritele tulevikus maksab. Diskonteerimine tähendab seejuures, et arvestatakse, et tänane üks euro on rohkem väärt kui tulevikus saadav üks eurot ehk dividendid arvutatakse ümber tänasesse väärtusesse.
Erste analüütikud prognoosivad, et LHV maksab järgmisel aastal 0,17 eurot dividendi aktsia kohta ja aasta hiljem 0,2 eurot. 2030. aastaks peaks hinnangu kohaselt dividend kasvama 0,35 euroni aktsia kohta.
„Võrdlus Kesk- ja Ida-Euroopa ning Balti pankadega toetab meie positiivset arvamust. LHV aktsiad kauplevad aastatel 2026–2027 atraktiivse 7–9x P/E (hinna ja kasumi) suhtarvuga, mis on laias laastus kooskõlas Balti konkurentidega, kuid selge allahindlusega võrreldes laiemalt Kesk- ja Ida-Euroopa pangandusmaailmaga, pakkudes samal ajal 5–6% dividenditootlust. Samal ajal tundub 1,2–1,3x P/BV (hinna ja raamatupidamisliku väärtuse) kordaja meie arvates vähenõudlik ega kajasta täielikult panga paranevat kasumlikkuse profiili ja kasvupotentsiaali,“ märgitakse analüüsis.
Veel osutati, et kasumlikkus püsib tugev, hoolimata intressimäärade normaliseerumisest, mida toetavad peamiselt ujuva intressimääraga laenuportfell, tugev kulutõhusus ja vastupidav varade kvaliteet. Samuti nähakse, et Ühendkuningriigi äritegevus on kujunemas peamiseks kasvumootoriks, tuues aja jooksul kaasa tulude mitmekesistamist ja suuremat potentsiaali.
Samuti osutatakse, et eelmine aasta oli mõnevõrra pettumustvalmistav, arvestades, et puhaskasum jäi prognoosidele alla. Tänavust aastat nähakse aga nii-öelda restardiaastana. Kui LHV omakapitali tootluse eesmärk on 20%, siis viimasel ajal pole seda eesmärki suudetud täita. Eriti kehv seis oli esimeses kvartalis, kui omakapitali tootlus oli vaid 10,6%, kuid seda osaliselt ühekordsete kulude tõttu. Prognoosi kohaselt peaks sel aastal tervikuna omakapitali tootlus ulatuma 14,7%-ni.
Põhiküsimusena nähakse, kuidas õnnestub tulude struktuuri muutus, kus teenustasu- ja vahendustasutulud peaksid kasvama kiiremini kui netointressitulu, mida tingib suurem aktiivsus maksete, valuutavahetuse, kaartide ja investeerimistoodete valdkonnas.
Ühe põhiriskina nähakse laenude koondumist ühte sektorisse. Nimelt moodustavad LHV kinnisvarasektorile antud laenud üle poole mittefinantsettevõtete laenuportfellist. See tähendab, et LHV on tundlik kinnisvaraturu kõikumiste osas: näiteks kui kinnisvarahinnad peaksid langema. Teisalt tõdetakse, et LHV laenuportfelli kvaliteet on võrreldes teiste piirkonna pankadega tugev.
Samuti osutavad Erste analüütikud, et panga kulud sõltuvad eeskätt tööjõukuludest, mis on ka viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Kui 2020. aastal oli personalikulud 23,9 miljonit eurot, siis 2025. aastal juba 91 miljonit eurot. IT-kulud on samal ajal kasvanud 3,3 miljonilt eurolt 15,4 miljoni euroni.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (6)