Puhangud on kinnitatud mitmel pool Lähis-Idas ja Vahemere ääres ning hiljuti ka Hiinas. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) on hoiatanud ka võimaliku taudi esinemise pärast Vene Föderatsioonis.

PTA juhtivspetsialist Anne-Ly Veetamm

Venemaal Siberi piirkonnas kirjeldatakse alates aasta algusest ulatuslikke tauditõrje samme. Kehtestatud on ranged karantiinid ja liikumispiirangud, kontrollpunktid ning on teated kümnete tuhandete loomade hukkamisest.

Kuigi ametlikult on meetmeid seostatud pastörelloosi ja üksikute marutaudijuhtude tõrjega, on reaktsiooni ulatus pigem sarnane suu- ja sõrataudi tõrjele. Lisamärgina ei võta Kasahstan sellest piirkonnast pärit liha ja piima enam vastu.

SST viirusel on mitu serotüüpi ning vaktsiinikaitse pole „universaalne“. See tähendab, et kaitse tekib peamiselt selle serotüübi vastu, mille vastu vaktsineeritakse. Probleem on selles, et Aasias ja nüüd ka Vahemere piirkonnas leviv SAT1 serotüüp ei kuulu paljudes piirkondades tavapärasesse vaktsiinikoostisesse. Lisaks on SAT1 vaktsiinide kättesaadavus maailmas piiratud.

Kiire levik Vahemere piirkonnas

SST levik turistide hulgas populaarsetes Vahemeremaades on sellel aastal olnud eriti tormiline. Kui Türgis on suu- ja sõrataud levinud juba aastaid, siis Küprosel on SST levik kestnud ligi neli kuud.

Avastatud on üle 100 nakatunud farmi, nakatunud veiseid, lambaid, kitsi ja sigu on kokku üle 76 tuhande looma. Kreeka Lesbose saarel tuvastati haigus kolm nädalat hiljem, kuid juba on kinnitatud 86 nakatunud farmi, kus peeti üle 30 tuhande veise, lamba ja kitse.

Eesti valmisolek ja ennetusmeetmed

Eestis registreeriti viimane SST juhtum 1982. aastal. Just seetõttu on praeguse leviku taustal oluline rakendada hoolsalt järgmisi abinõusid, mis aitavad taudi leviku riski maandada:

  • loomapidajate tähelepanelikkus oma loomade tervise osas (iga kahtlane sümptom ja haigestumine vajab kiiret reageerimist);

  • bioturvalisus (külastuste ja veokite kontroll, riiete, jalanõude vahetus ja puhastus, loomade liikumise piiramine);

  • varajane avastamine ja teavitamine, et võimalik kolle saaks kiiresti lokaliseeritud.

Põllumajandus- ja Toiduamet jälgib olukorda pidevalt ning on tugevdanud oma tauditõrjevõimekust, sealhulgas investeerides desinfitseerimislahendustesse piiripunktides ning suurendades valmisolekut võimalike puhangute likvideerimiseks.

Mida peaksid teadma reisijad?

SST levib kiiresti nii otsese kontaktiga kui ka saastunud esemete ja loomsete saaduste kaudu. Teatud tingimustes võib viirus levida ka õhu kaudu.

Selleks, et taud ei jõuaks meie loomadeni, on ka tavainimestel oluline reisimisel teada ja kinni pidada mõnest lihtsast põhimõttest:

  • ära too reisilt kaasa liha ja piima ning nendest valmistatud tooteid;

  • välismaal olles väldi kontakti loomadega;

  • koju naastes pese oma riided ja puhasta jalanõud;

  • pärast välisreisi hoidu kontaktist põllumajandusloomadega vähemalt 48 tundi.

SST on äärmiselt nakkav ja majanduslikult väga suure mõjuga loomataud, mis ohustab peamiselt veiseid, kuid ka sigu, lambaid, kitsi ning uluksõralisi. Seetõttu on ennetus, teadlikkus ja kiire tegutsemine võtmetähtsusega, et hoida Eesti loomakasvatus haigusest puutumatuna.

Taust

Suu ja sõrataud on eriti ohtlik loomataud, seda peetakse kõige suuremat majanduslikku kahju tekitavaks loomataudiks. Juhul, kui riigis tuvastatakse suu- ja sõrataud, rakenduvad kaubanduspiirangud loomade ja loomsete saadustega kauplemisele ning nende ekspordile.

Suu ja sõrataud on eriti ohtlik loomataud, seda peetakse kõige suuremat majanduslikku kahju tekitavaks loomataudiks.

2001. aastal levis suu ja sõrataud ulatuslikult Ühendkuningriigis, kus registreeriti kokku üle 2000 taudistunud farmi, tauditõrjel hukati umbes 6 miljonit kodulooma. Kokku arvatakse UK SST epideemia põhjustatud majandusliku kahju suuruseks ligikaudu 8 miljardit naelsterlingit.

2025. aastal jõudis suu- ja sõrataud taas Euroopa Liitu. Saksamaal tuvastati üksikjuhtum, millele järgnesid puhangud Ungari ja Slovakkia farmides. Saksamaa, Ungari ja Slovakkia kaotasid oma suu- ja sõrataudi vaba staatuse, mille tagajärjel kehtestasid mitmed riigid sisseveokeelu nendest riikidest pärit loomadele, liha ja piimatoodetele ja muudele toiduainetele.

Suu- ja sõrataud on ägedalt kulgev, väga nakkav kodu- ja uluksõraliste viirushaigus, mida iseloomustab haavanduvate villide teke suuõõne ja keele limaskestas, ninal, sõravahes ja udaral, vahel ka, eriti noorloomadel, raske südamelihase ja skeletilihaste degeneratsioon.

Suu- ja sõrataudile on vastuvõtlikud peamiselt veised, aga ka sead, lambad, kitsed ja paljud uluksõralised.

Haiguse levikuteed

Viiruse levitajaks on haiged või varjatult viirusekandjad loomad. Viiruse eritumine organismist sülje, piima, rooja ja uriiniga algab umbes neli päeva enne haiguse tunnuste tekkimist ja võib jätkuda veel mitme kuu jooksul pärast looma terveks saamist. Sead võivad nakatuda haigustekitajaga saastunud jäätmeid süües.

Viirus levib ka õhu kaudu, tuulega võib viirus levida kümnete kilomeetrite kaugusele..

Haigusele iseloomulikud tunnused veistel on:

• palavik, isutus, värisemine, piimatoodangu langus 2-3 päeva;

• suur süljeeritus, matsutamisele iseloomulik heli;

• lonkamine, tabandunud jäsemele mitte toetumine;

• villid ninal, mokkadel, sõravahes ja udaral;

• pärast 24 tundi: villide lõhkemisel tekivad haavandid;

Tüsistustena tekivad: keele haavandid, põletiku teke haavanditel, sõra moondumine, udarapõletik ja püsiv piimatoodangu langus, südamelihase põletik, abort, püsiv kehakaalu langus, kehatemperatuuri reguleerimise kadu (lõõtsutamine). Noorloomadel surm südamelihase põletiku tagajärjel.

Rohkem infot suu- ja sõrataudi kohta leiab siit.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)