Muuseumiharidus täidab haridussüsteemi lüngad
Uuringu tulemused toovad selgelt esile vajaduse arvestada üldhariduskoolide õppeprogrammide sisu arendamisel rohkem ka muuseumite, keskkonnahariduskeskuste ja teiste sarnaste kultuuri- ja teadusasutuste haridustöötajatega.
Muuseumitunde süsteemselt ja teadlikult õppetöösse planeerides saaksid üldhariduskoolid täita mitmeid ainealaseid lünki. Muuseumites viivad tunde läbi kogenud haridustöötajad, kellel on sageli pedagoogiline kõrgharidus ja/või koolitöö kogemus. Nii pakuvad muuseumid õpetajatepuuduses koolidele nii ainealast kui ka metoodilist tuge. Seejuures on vastuoluline, et muuseumi õpetajakutsega haridustöötajale ei rakendu õpetajate palgatase.
Teaduspõhine alus muutusteks
Helene Uppini teadustöö on väga laia praktilise väärtusega. Töö avardab arusaama muuseumiharidusest, käsitledes õppekäiku piirimaise nähtusena kooli ja muuseumi kokkupuutepunktis.
Uurimistulemused pakuvad lähtekohti õppekäikude rahastamise kujundamiseks, õppeprogrammide kvaliteedi uurimiseks, õpetajate ja õppeprogrammide juhendajate koolituse arendamiseks, haridus- ja kultuurivaldkonna koostöö mõtestamiseks ning tähendusliku õppe toetamiseks üldhariduses.
Tallinna Ülikooli värske haridusteadustedoktor Helene Uppin vaatles uurimistöö käigus õpilasi ja õpetajaid muuseumis õppimas. Foto: Marten Puidak
Helene Uppin on Eesti Meremuuseumi haridustöö kuraator ja ka TLÜ klassiõpetajate eriala loodusainete külalislektor.
Doktoritöö kaitsmine
Helene Uppin kaitses doktorikraadi Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudis 25. mail 2026. Tema doktoritöö teema on «Muuseumis õppimine üldhariduse kontekstis».
Doktoritöö juhendaja on Inge Timoštšuk, Tallinna Ülikooli algõpetuse professor.
Oponendid on Mari Karm, Tartu Ülikooli kõrgkoolipedagoogika kaasprofessor ja Terje Väljataga, Tallinna Ülikooli õpikeskkonna uuringute vanemteadur.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.