Kolm Vene MiG-31 lennukit, mis 19. septembri hommikul Eesti õhuruumi sisenesid ja piki õhupiiri Soome lahe kohal ligi 12 minutit lendasid, tõid ootuspärase reageeringu: Ämari baasis paiknevad Itaalia F-35 hävitajad tõusid õhku ja sundisid sissetungijad lahkuma. Ent Eestis vallandas juhtum debati: kui kaitstud me tegelikult oleme?
Osa Eesti ühiskonnast reageeris sotsiaalmeedias ja meedias ägedalt, küsides, kas pelk tõrjumine oli piisav. Eriliselt aktiivne oli see osa ühiskonnast, kes on sõdiva Ukraina meedia mõju tõttu harjunud karmima retoorika ja ootustega ning leidis, et Vene lennukid tulnuks ilma pikema jututa alla tulistada. Nii mõnigi kord viidati 2015. aastale, kui Türgi lasi alla Vene ründelennuki. Samas jäeti tähelepanuta, et ka Türgi oli enne Su-24 intsidenti korduvalt piirdunud üksnes hoiatustega ja NATO reeglistik eeldab eskalatsioonivälist käitumist. Eesti kui NATO eesliiniriik ei pidanud ja ei pea oma vastuseid kaaluma mitte ainult sõjalise, vaid ka poliitilise loogika järgi.
Oled juba tellija? Logi sisse
Kommenteeri
Loe kommentaare (259)