„Uurimise järgi ei toimunud need ühendused mitte ainult välismaalt, vaid ka teiste Leedu asutuste süsteemide kaudu,“ kirjutas Kasčiūnas esmaspäeval sotsiaalmeedias. „Meedia juba teatab, et seda tehti siseministeeriumi rändeameti süsteemi kaudu, kust saadeti päringuid registrite keskusele. See on topeltlöök.“
Poliitik lisas, et tegu on tõsise olukorraga, mis ohustab Leedu riiklikku julgeolekut. Ta lisas, et kahtluse järgi on tegu Vene luureoperatsiooniga. Kasčiūnase sõnul võidi operatsiooni käigus varastada Leedu luureametnike, ohvitseride, üksikute poliitikute ja töötajate ja teiste era- ning juriidiliste isikute andmeid. „On tõenäoline, et operatsiooni viisid läbi Venemaa relvajõudude peastaabi peavalitsuse (GRU) küberründeüksused,“ märkis poliitik.
Konservatiivide juhi Kasčiūnase sõnul on suur tõenäosus, et luureametnike ja ohvitseride isikuandmed võidakse avaldada internetis. Ta märkis ka, et GRU kogub välismaal teavet strateegiliselt tähtsate isikute ja rajatiste kohta, mis võivad olla kasulikud sõja esimestel tundidel või massiivse hübriidrünnaku korral. Luureametnike, ohvitseride, diplomaatide ja poliitikute aadresse peetakse tundlikuks infoks, kuna see võimaldab isikuid jälgida, survestada ja ka füüsiliselt ohustada. Mõnel juhul kasutatakse andmeid ka värbamiseks.
Esimesest teatest uurimiseni läks kuu aega
Leedu siseministeeriumi teatel hakkab küberkaitsekeskus välja selgitama andmevarguse asjaolusid ning annab registrite keskusele ja teistele riigiasutustele soovitused turvameetmete tugevdamiseks. Seda, millisest riigist rünnak võis pärineda, siseministeerium teisipäeval vastama ei soostunud. Andmekaitse büroo teatel saatis registrite keskus saatis neile esimese teate andmevargusest 13. aprillil ning alles 7. mail lisandus info, et lekkinud on isikuandmed. Andmekaitsebüroo alustas uurimist 15. mail ja kriminaalpolitsei 22. mail.
Leedu peaprokuratuur teatas reedel, et tundmatud isikud kopeerisid Registrite Keskuse andmebaasist 600 000 kirjet. Registri juht Adrijus Jusas lahkub Leedu Delfi allikate teatel ametist.
Häkkerite peamine sihtmärk oli kinnisvararegistri ja juriidiliste isikute registrite andmed, mida on tavaliselt võimalik kätte saada tasuliselt ehk iga päringu eest makstes. Esialgsetel andmetel on häkkerite tekitatud kahju 111 000 eurot. Registrikeskus toonitas, et telefoninumbreid, e-posti aadresse, pangakontonumbreid, ostu- ja müügitehingute infot, hooneplaane ega muid tundlikke andmeid ei lekkinud.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (7)