2024. aasta märtsis jõudis Maale signaal, mis oli teel umbes 10 miljardit aastat. Portaal earth.com kirjutab, et astronoomid nimetavad seda kiireks raadiopurskeks (fast radio burst, FRB), konkreetsemalt FRB 20240304B, kuna see kestis vaid mõne tuhandiku sekundi, kuid päästis valla energiahulga, mis võrdub Päikese mitmepäevase kiirgusega.
Purske tuvastas Lõuna-Aafrikas asuv MeerKATi raadioteleskoop ning selle päritolugalaktika kinnitati James Webbi kosmoseteleskoobi abil. Taolised pursked on teadlastele väärtuslikud, kuna nad kannavad endas infot aine ja magnetväljade kohta, mida nad teel olles läbinud on. Iga purske signaal sisaldab justkui jälge universumis leiduvast ioniseeritud gaasist ehk plasmast, mille läbi ta levis ja see võimaldab hinnata nähtava aine jaotust kosmoses ja magnetväljade paigutust.
Purske allikaks peetakse magnetare ning noorte tähtede plahvatustest järele jäänud ülimalt tihedaid objekte, millel on erakordselt tugev magnetväli. FRB 20240304B spektri analüüs näitas, et selle punanihke (astronoomias on see nähtus, kus kaugelt saabuva valguse lainepikkus nihkub punase (pikema lainepikkuse) suunas – toim.) põhjal tekkis purske allikas ajal, mil universum oli vaid umbes 3 miljardit aastat vana ehk perioodil, mida teadlased kutsuvad „kosmiliseks lõunaks“, mil täheteke oli ajaloos kõige aktiivsem.
Uuringu viis läbi rahvusvaheline teadlaste rühm, mida juhtis Manisha Caleb Sydney ülikoolist. Nad jõudsid järeldusele, et isegi väikesed, aga aktiivse tähetekkega galaktikad võivad sisaldada väga võimsaid raadiokiirguse allikaid, mis avab uusi võimalusi universumi uurimiseks ja kaardistamiseks. Uuringuga saab tutvuda SIIN.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare