Suvel Euroopa Liidu ja USA vahel sõlmitud kaubanduslepe on küll leevendanud kaubandussõja ohtu, kuid USA nõudmised pole lõppenud. Eriti erimeelsused digi- ja rohereeglite asjus tähendavad, et kaubandussuhted on endiselt pingelised.
Juuli lõpus neelas Euroopa Liit alla 15-protsendise tollimaksu oma toodetele USA-s. Šotimaal sõlmitud lepe ei olnud seotud vaid kaubandusuhtega, vaid peegeldas laiemat tõde, et Euroopal on vaja hoida häid suhteid USA-ga.
“Euroopa Liit pidi loobuma paremast leppest osaliselt seetõttu, et mõeldi selle peale, mis toimub Ukrainas,” rääkis Politico kaubandusreporter Camille Gijs.
Euroopa Liit tahtis kindlustada, et Trumpi administratsioon ei tõmbaks tagasi.
Komisjon lubas, aga ka rahu kaubanduses. Valge Maja nõudmised pole samas lõppenud – see rahu on väga õhukesel jääl.
“Siiski kuulen ma Euroopa ettevõtetelt tihti, et kuigi see lepe ei paku stabiilsust, siis see annab selguse, kuhu suunas me liigume,” sõnas Gijs.
Kuid ka see selgus on ohtu sattunud. USA nõuab üha jõulisemalt, et Euroopa Liit leevendaks oma rohe- ja digireegleid.
“Brüsseli žargoonis äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv on tormikeerise keskmes, sest Washington näeb selles piiravat mõju kaubandusele,” sõnas Gijs.
Tegemist on vana vaidlusega. Komisjon ütleb, et Euroopa rohe- ja digireeglid ei ole osa kaubandusläbirääkimistest. Valge maja näeb aga asju teisiti ja loodab saada USA ettevõtele leevendusi. Šotimaa kokkuleppega neid tülisid ei lahendatud.
“Me ei pööra tagasi oma seadusi. Me ei tee järeleandmisi oma seadusandlikus iseseisvuses. Mitte USA jaoks, mitte kellegi jaoks,” lausus Euroopa Komisjoni kõneisik Olof Gill.
Samade reeglitega pole rahul ka paljud Euroopa ettevõtted. Seega püüab komisjon ka ise teha leevendusi.
“Komisjon teeb tööd selle nimel, et leida lahendus, kuidas kokku sobitada enda kodused plaanid ja osa Trumpi nõudmised ilma, et paistaks välja, et survele alistutakse,” sõnas Gijs.