Teherani pealäbirääkija Mohammad Bagher Ghalibaf ja Iraani välisminister Abbas Araghchi esitasid vastava ultimaatumi Dohas peetud kohtumistel Katari ametnikega, kirjutab The Telegraph.
Iraani esindajad rõhutasid, et riik ei allkirjasta ühtegi lepet enne, kui vastastikuse mõistmise memorandumi avalikustamisel kantakse üle pool külmutatud varadest – 12 miljardit dollarit. Ülejäänud summa tuleb vabastada järgneva 60 päeva jooksul.
“Me nõuame, et külmutatud varad vabastataks kohe, mitte tulevikus,” ütles üks läbirääkimistega kursis olev Iraani ametnik. “Ilma blokeeritud raha üle kandmiseta ei ole läbirääkimised võimalikud.”
Lehe teatel hoiatati USA president Donald Trumpi, et leppega nõustumine võrduks Iraani režiimi premeerimisega ning maksmisega sõja lõpetamise eest.
Külmutatud varad, mille vabastamist Iraan nõuab, hõlmavad nafta- ja gaasimüügist saadud tulu. Seda raha on USA sanktsioonide tõttu aastaid välispankades hoitud. Iraani külmutatud varade koguväärtus, mis koosneb peamiselt sularahast, kuid hõlmab ka kinnisvara, ületab 100 miljardit dollarit.
Vahendeid hoitakse peamiselt Lõuna-Koreas, Kataris, Iraagis, Jaapanis, Luksemburgis, Bahreinis, Türgis ja Saksamaal. Rahvusvahelised panganduspiirangud muutsid Iraani vahendite kodumaale toomise USA rahandusministeeriumi reeglite tõttu ebaseaduslikuks.
Raha vabastamiseks peaks Washington tõenäoliselt tühistama sanktsioonid, tagama välisriikide valitsuste koostöö ning looma mehhanismi, mis välistaks vahendite kasutamise tuumaprogrammi taastamiseks või varivägede rahastamiseks.
Läbirääkimistesse kaasatud Pärsia lahe piirkonna allikas kinnitas The Telegraphile, et osapooled arutavad keerulise mehhanismi loomist, et vältida raha jõudmist otse režiimi kätte.
Miljardite väärtuses varade ülekanne enne Iraani allkirja tuumaprogrammi püsivale piiramisele oleks aga Trumpi toetajatele raskesti vastuvõetav.
Trumpi liitlased peavad seda sammu de facto preemiaks režiimile, mis on Hormuzi väina sulgemisega kogu maailma pantvangis hoidnud.
Varadest on saanud peamine komistuskivi kõnelustel, mille eesmärk on lõpetada 40-päevasele Iraani-USA sõjale järgnenud kuudepikkune vastasseis.
Iraani allikate sõnul takerdub Pakistani ja Katari vahendajate koostatud 14-punktilise memorandumi arutelu seni, kuni rahaga seotud küsimust ei lahendata.
Uudisteagentuuri Fars andmetel nõustus Washington varem põhimõtteliselt osa varasid vabastama, kuid taganes hiljem rakendamise üksikasjadest. Agentuuri tsiteeritud allikate sõnul on “Ameerika ajalooline komme lubadusi murda” muutnud Teherani ettevaatlikuks, mistõttu keeldutakse ilma konkreetsete garantiideta edasi liikumast.
Katari vahendustegevus on väidetavalt toonud kaasa edusamme tehnilistes küsimustes, kuid Iraani läbirääkijad ei pea midagi lõplikuks enne raha reaalset laekumist.
Nõudmise taga on Iraani kogemus 2015. aasta tuumaleppega, millest Trumpi administratsioon ühepoolselt taganes ning kehtestas sanktsioonid hoolimata sellest, et Teheran tingimusi täitis, külmutades seeläbi taas kord juba vabastatud varad.
Iraani ametnikud viitavad sellele intsidendile sageli, põhjendades, miks nõutakse tulevaste sanktsioonide leevendamise asemel kohest ja kontrollitavat ülekannet.
Naftahinnad tõusid teisipäeval tagasi 100 dollarini barreli kohta, mida soodustas jätkuv ebakindlus väina taasavamise ümber.
CNN-i andmetel pidi Trump esialgsete plaanide kohaselt oma valitsuskabineti kolmapäeval Camp Davidis kokku kutsuma, kuid kohtumine viidi üle Valgesse Majja. Kohtumisel teavitatakse presidenti sõja viimastest arengutest ning arutatakse edasisi samme.
Trumpi endine riikliku julgeoleku nõunik John Bolton ütles CNN-ile, et president tundub kokkuleppe saavutamise nimel “silmnähtavalt meeleheitel”, mis viitab võimalusele, et Trump on valmis suuremateks järeleandmisteks, kui tema avalikud sõnavõtud mõista annavad.
USA välisminister Marco Rubio avaldas esmaspäeval lootust, et lepe sõlmitakse paari päeva jooksul, kuid ei täpsustanud, kas Washington rahuldab Iraani rahalised nõudmised.
Ultimaatum esitati olukorras, kus relvarahu pandi taas proovile. USA väed avasid Hormuzi väinas tule Islamirevolutsioonilise Kaardiväe (IRGC) paatide pihta, keda Washington süüdistas meremiinide paigaldamises Bandar Abbasi lähistel.
USA väejuhatus teatas, et tegutses Ühendriikide sõdurite kaitseks, ja nimetas rünnakuid vajalikuks, et säilitada navigatsioonivabadus.
Iraan lükkas ameeriklaste selgituse tagasi. IRGC teatas oma avalduses, et USA rikkus relvarahu ning Teheran jätab endale “seadusliku ja kindla õiguse” vastulöögiks.
IRGC väitis, et tulistas alla USA MQ-9 drooni ning avas tule F-35 hävituslennuki ja teise drooni pihta, mis sisenesid väidetavalt Iraani õhuruumi. Pentagon pole neid väiteid kinnitanud.
Hiina kutsus osapooli üles vaoshoitusele ja diplomaatiaga jätkamisele. Pekingist on saanud potentsiaalne leppe käendaja. Väidetavalt soovivad Pakistani vahendajad Hiina kaasamist, et tagada usaldusväärsus, mis Washingtonil Teherani silmis puudub.
Iraani tingimused laiemaks rahuleppeks hõlmavad sõjategevuse lõpetamist kõigil rinnetel – eriti Liibanonis –, kõigi sanktsioonide tühistamist, raha vabastamist, sõjakahjude hüvitamist ja Iraani suveräänsuse tunnustamist Hormuzi väina üle.
USA tingimuste kohaselt ei maksta Iraanile sõjakahjutasu. Lisaks nõutakse riigilt 450 kilogrammi mahus 60-protsendiliselt rikastatud uraani loovutamist, vaid ühe tuumarajatise säilitamist ning relvarahu sidumist edasiste läbirääkimistega.