Venemaa energeetikaminister Sergei Tsiviljov teatas sellest kirjas, mis saadeti 25. mail Armeenia territoriaalhaldus- ja taristuministeeriumile, teatas Vene ajaleht Kommersant, vahendab Meduza.
Venemaa ja Armeenia sõlmisid kõnealuse lepingu 2013. aastal. Selle järgi tühistas Venemaa tähtajatult nafta-, gaasi- ja töötlemata teemantide saadetistele Armeeniasse eksporditollid.
Kui leping tühistatakse, peab Armeenia Venemaale hüvitist maksma või tunnistatakse maksmata summad Armeenia riigivõlaks Venemaa ees.
Lepingu katkemise korral võib Armeenia sattuda raskesse olukorda, sest Vene tarneid on raske asendada, märgivad analüütikud. Armeenia saab Venemaalt 85% gaasist, vähemalt 62% naftaproduktidest ja 50% teemantidest.
Armeenia on viimastel aastatel aktiivselt Euroopa Liidule lähenenud. Kahe aasta pärast loodab Armeenia Euroopa Liiduga viisavabadust.
Armeenia otsustas teha Euroopa Liidu ja USA-ga rohkem koostööd pärast seda, kui Venemaa jättis liitlase Armeenia sõjas Aserbaidžaaniga toetuseta.
2025. aastal võttis Armeenia parlament vastu seaduse Euroopa Liiduga ühinemise protsessi alustamise kohta.
Moskva püüab Jerevani mõjutada 7. juunil toimuvate parlamendivalimiste eel. Internetis toimub mõjutamiskampaania praeguse peaministri Nikol Pašinjani vastu. Samuti on Venemaa kehtestanud Armeeniale kaubanduspiiranguid.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)