Järjest enam kasvab Eestis nende inimeste hulk, kes kinnisvara omamise asemel pikaajaliselt kodu üürivad. Kinnisvarabüroo Uus Maa kutselise hindaja ja analüüsieksperdi Mihkel Eliste sõnul ostavad jõukamad kalleid kortereid selleks, et mitte otseselt igakuiselt teenida, vaid vaba raha n-ö ära parkida.
Eliste sõnul on Eestis seni olnud väga kõrge kinnisvaraomanike osakaal – ligi 80 protsenti ning selle põhjus on nõukaajale järgnenud omandireform, mille käigus said paljud inimesed endale kodu erastada. „Eestis on omanike protsent Euroopa mõistes erandlikult kõrge, Saksamaal näiteks on üürnikke rohkem kui omanikke, Soomes ja Rootsis aga on omanikke kaks kolmandikku,“ rääkis Eliste.
„Omamise trend on aga muutumas nii Eestis kui ka mujal riikides ning järjest enam on neid, kes ei plaanigi kodu osta. Ühest küljest on selle põhjus kättesaadavuse vähenemine ning üldine ebakindlus, teiselt poolt ka elustiili muutused – elatakse rohkem päev korraga, ollakse paindlikumad vahetama elukohta ning ka riiki ega soovita end pikemalt geograafiliselt ega ka laenukohustustega siduda,“ ütles Eliste.
Kallim kinnisvara ei pruugi omanikule kohe tootlust anda, kuid seda nähakse turvalise viisina kapitali säilitada
Eliste sõnul soodustavad üürimist ka praegused madalad üürihinnad, mis on võrreldes sissetulekutega 15 aasta soodsaimal tasemel. „Kui võrrelda ostuhinda, siis on praegu eriti soodne kallima kinnisvara üürimine. Näiteks poolemiljonilise korteri, uue maja või ridaelamu puhul on omaniku jaoks igakuine tootlus sageli kolm protsenti või alla selle ning tegelikult makstakse rahavoo mõttes peale. Kõige parema üüritootluse annab omanikule odavam vara – näiteks 1-2-toalise magalapiirkonna korteri tootlus on 4,5– 5,5 protsenti, mis juba katab laenukulu ära ning 15–20-ruutmeetriste mikrokorteritega kohati isegi kuni 7,5 protsenti ehk jääb ka natuke üle,“ rääkis Eliste.
„Kalleid kortereid ostetakse praegu päris palju lihtsalt raha parkimiseks, kuna alternatiivsed investeerimisvõimalused, näiteks võlakirjad või aktsiad, tunduvad paljude eestlaste jaoks arusaamatud ja riskantsed ning kinnisvara on traditsiooniliselt suhteliselt konservatiivne koht, et kapitali säilitada ja vabad vahendid paigutada,“ nentis Eliste.
„Segastel aegadel on raha nii-öelda parkimine kasvanud ülemaailmselt – äärmuslike näidetena on nii New Yorgis, Londonis, Pariisis kui ka Dubais järjest enam tühje kortereid, mis lihtsalt seisavad ja mida omanikud ei plaanigi välja üürida. Ka Eestis on päris palju kalleid kortereid, mis sarnaselt suure osa ajast tühjana seisavad,“ kommenteeris Eliste.
„Üürihinnad on samas lähitulevikus tõusmas – tänavu on oodatav kasv inflatsiooniga samas mahus või veidi kiirem ehk keskmiselt 3-4 protsenti. Kui arvestada, et ka ehitushind ajas kallineb ning üürid ajaga tõusevad, siis ühel hetkel hakkavad ka kallid korterid sisenemishinna mõttes raha teenima ning lisaks kipub vara enda väärtus ajalooliselt pikemas vaates pigem tõusma,“ ütles analüütik.
„Kaugemas vaates on aga kinnisvara omamine tavainimesele üürimisest igal juhul kasulikum – kui pikalt ette mõelda, siis pensionini jõudes ja elu jooksul ilma mingitki vara kogumata, on tulevikus üsna keeruline hakkama saada. Seetõttu on kasvav eluaegsete üürnike osakaal riigi jaoks potentsiaalselt suur probleem,“ nentis Eliste.