Starobelskis asunud kolledži hoonete ründamist üritas Venemaa propagandamasin meedias nö suureks mängida ja meediakära saatel kutsuti kohale ka nn välismaa ajakirjanikud (Ukraina meedia andmetel oli nende hulgas omajagu inimesi, kes on propagandasaadetes vajadusel erinevate erialade inimesi etendanud), kellele ei olnud kohapeal sisuliselt mingisugust uut infot anda, nende põhiline roll oligi olla kasulikud Venemaa propagandamasina jaoks.
Sisulise poole pealt aga pingutati Venemaa poolt üle ja alguses räägiti ohvritest vanuses 14-18 ja demonstreeriti nö hukkunute pilte, mis osutusid meediast võetuteks ning üks pildil olev Luhaski oblastis elav neiu on parima tervise juures. Küsimus on, et miks tehti selline aktsioon olukorras, kui oli teada, et uuriv ajakirjandus esimese asjana üritab selgust saada hukkunute isikute osas, aga ju siis oli vaja kiirelt midagi nö hoo pealt välja mõelda, taheti parimat, aga välja kukkus, nagu kombeks.
Hetkel on teadaolevalt rünnaku käigus hukkunud oluliselt vanemad, alates vanusest 21 ja lõpetades vanuses 57. Ukraina poole andmetel avaldati Venemaa meedias mitmeid uudislõike, kus näidati selles kohas läbiviidavat droonioperaatorite väljaõpet ning sõjalise loogika kohaselt on valida, et kas hävitad need tulevased droonioperaatorid väljaõppel või riskid sellega, et hiljem hakkavad nad Ukraina elanikke droonidega ründama. Need ei olnud mingit süütud „poisikesed trussikutes“, vaid tulevased ukrainlaste tapjad.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Hetkel paistab, et sellest sündmusest ei õnnestu Venemaa propagandamasinal suurt rohkem välja pigistada, selle rünnakuga seoti osaliselt ka nn kättemaksuoperatsioon ehk drooni- ja raketirünnak Kiievile, Venemaa väliminister üritas hirmutada tulevaste rünnakute valguses Kiievis asuvaid diplomaate, aga see kõik jäi Venemaa jaoks loodetud tähelepanuta.
Lisamõõtmena tuuakse lääne pool välja ka mastaabid – Venemaa on ÜRO andmetel tapnud sõja aastate jooksul Ukrainas 30. aprilli 2026. seisuga vähemalt 15860 tsiviilisikut (selles arvestuses pole paljusid Mariupolis ja teistes Ida-Ukraina linnades hukkunuid) ja selles võrdluses 21 hukkunut on küll omajagu, aga vähem, kui mitmetel kordadel Venemaa raketirünnakute järel Ukraina elumajade kokkuvarisemise tõttu, tsiviilisikuid hukkub Ukrainas Venemaa rünnakute järel sisuliselt iga päev. Iga päev.
Orešnikuga läks Venemaa armeel nukralt, nii tunnistavad ka z-kanalid, et tegelikult lasti välja kaks keskmaa ballistilist raketti, aga teine olevat tabanud piirkonda Donetskist põhja pool. Täpset kohta ei ole teada, sest see asub okupeeritud territooriumil ning sealt on infot keeruline saada. Ametlikku kinnitust teise raketi kohta pole mul õnnestunud leida.
Mis puudutab Bila Tserkva garaažikoperatiivi kukkunud Orešnikut, siis selles osas on ekspertide sõnul suure tõenäosusega tegemist raketi kõrvalekaldumisega sihtmärgist, milleks oli Kiiev. Kas on põhjuseks Ukraina elektroonilise sõjapidamisvahendite töö või ongi nad ebatäpsed, aga nii suur sihtmärgist kõrvalekalle sisuliselt välistab nende rakettidega taktikalise tuumarelva kasutamise, kineetilise löögi andmine sellisel kujul on täiesti mõttetu, sest garaažikooperatiivi juures tekitas allakukkunud metallitükk maapinda augu, mis Ukraina sõjaväelaste hinnangul on samas suurusjärgus 152 mm mürsu tekitatud auguga.
Ukrainale sobiks, kui Venemaa suunaks kõik oma rahalised vahendid uute Orešnikute ehitamiseks, siis jääks vähem sellisele relvastusele, mis Ukrainale palju rohkem peavalu valmistavad.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Raketi- ja droonirünnak Kiievile oli tõsine katsumus, samas ei olnud see eriti erinev varasematest rünnakutest.
Info olemasolul on Venemaa kogu aeg rünnanud võimalikke sõjalisi sihtmärke Kiievis, Ukraina armee üldjuhul sellest ei räägi, aga nii on see olnud ning nende rünnakute tulemusena on Ukraina ajakirjanike sõnul tekkinud olukord, kus Kiievis, eriti kesklinna piirkonnas, enam mingeid märkimisväärseid ettevõtteid pole jäänud, mida võiks seostada relvatööstusega, need on liikunud lääne poole ja põhjus on ka selge –ballistilised raketid Iskander-M ei ulatu sinna lendama, kui nad lasta välja Venemaa territooriumilt, aga droonide ja tiibrakettidega saadakse lääne pool Ukrainas päris hästi hakkama, lisaks on tootmine võimalikult detsentraliseeritud, mistõttu ka võimalik raketitabamus eriti tootmisprotsessi ei suuda segada.
Seega Kiievi ründamine on eelkõige rünnak tsiviilelanike vastu, see on katse psühholoogiliselt mõjutada inimesi. Paraku on rakettidega see probleem, et neid on Venemaa küllaltki vähe ning suuremaid rünnakuid suudavad nad korraldada keskmiselt iga kahe nädala tagant, aga Venemaa droone võetakse Kiievi suunal maha efektiivselt juba pikema aja jooksul.
Raketirünnakute käigus suudab Venemaa ka edaspidi kahjustada Kiievi tsiviilobjekte, aga sõja käigule puudub sellel igasugune mõju. Lisaks tuleb arvesse võtta, et raketid on kallid ning nende tootmisel on mahuliselt selged piirid ees.
Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul võib Putini katse hirmutada Kiievi elanikke olla seotud Ukraina hüppelise võimekuse kasvuga middle-strike droonirünnakute korraldamisel, kus Pekhno andmetel oli Putinit väga ärritanud Ukraina droonirünnak Aasovi mere ääres asuvatele hoonetele, kus Ukraina armee andmetel sai surma rohkem kui 100 FSB töötajat ehk siis viis korda rohkem kui Starobelskis, aga seda lihtsalt ei olnud võimalik propagandavankri ette rakendada.
Venemaad ärritavad need rünnakud juba määral, kus The Moscow Times andmetel võttis sõna ka Riigiduuma spiiker Volodin, kelle sõnul võib Venemaa kasutada taktikalist tuumarelva juhul, kui Ukraina saab ka edaspidi kasutada Starlink andmesidet nn. Venemaa tsiviilobjektide ründamisel. Volodini jaoks ei olnud Starlink probleemiks eelmisel aastal, kui Venemaa armees kasutati neid massiliselt, nüüd järsku on. Hapud viinamarjad.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Starobelsk on Venemaa jaoks teisejärguline, peamine probleem on arvuliselt kasvavad Ukraina droonirünnakud sügaval tagalas kujul, kus nende protsesside jätkudes võib suve lõpuks olla Venemaa armee logistika tõsiselt häiritud juba kogu rindejoone ulatuses.
Tänasel päeval on Ukraina middle-strike droonide löögid jõudnud Rostovi oblastisse, z-kanali Voennõi Osvedomitel andmetel on veoautode kontrollpunkt Donetski ja Rostovi oblasti vahel omamoodi pudelikael, kus seisvad veoautod on Ukraina droonide jaoks otsekui sihtmärgid tiirus.
Mariupol on sõja ajal kujunenud Venemaa armee jaoks väga oluliseks logistikasõlmeks, sest sealt lähtub nii trass läbi Džankoi Krimmi kui ka tee põhjapoole Donetskisse läbi Volnovahha. Zetnikute sõnul suudab Ukraina Venemaa raudteevedusid seal piirkonnas sedavõrd efektiivselt takistada, et kandev osa logistikast toimub veoautodega ning kui sellega tekivad probleemid, siis on pikemas perspektiivis järjest kasvavad probleemid ka sõjapidamisevõimekuse hoidmisega.
Vassil Pehkno sõnul tõi Ukraina armee Mariupol – Melitopol suunal middle-strike lööke andma 412. droonibrigaadi Nemesis, kusjuures nemad pidavat kasutama selleks droone, mis ei ole Hornetid, aga mis ei jäävad neile milleski alla. Ukraina ajakirjanike andmetel käib Ukraina pool kiire innovatsiooniprotsess, mille käigus järjest suureneb Ukraina armee kasutada olevate middle-strike droonide lennu-ulatus, kus alustati 100 kilomeetriga, siis tuli 150, nüüd ei ole ka 250 kilomeetrit probleemiks.
Armeekorpus Azov on keskendunud droonilöökide andmisele, mis on seatud nende rindelõigu varustamisega Venemaa armee poolt ehk siis peamiselt Pokrovsk – Donetsk ja Donetsk – Mariupol suund. Intervjuus Vassil Pekhnoga rääkis Ukraina sõjaväelane droonide kasutamisest Azovi korpuses. Tema sõnul tegutsevad pataljoni tasandil drooniüksused rindejoonel, brigaadi tasandil kuni 70 kilomeetrit vastase tagalas ja korpuse tasandil 70-150 kilomeetri sügavusel vastase tagalas.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Peamine Azovi poolt kasutatav droon on Hornet, millel oli ukrainlaste sõnul alguses ka lääne droonidele omaseid puudusi, mis on aga arendustöö käigus järjest likvideeritud. Sõjaväelase sõnul ei ole nende eesmärgiks kogu Venemaa armee logistika halvamine, see pole saavutatav, küll aga on nende eesmärgiks vähendada Venemaa armee logistika mahtu 70-75% kindlatel trassidel, millel oleks juba selge mõju sõjapidamisele taktikalisel tasandil.
Kui praegu on droonide juhtimisel suur roll Starlinkil, siis sõjaväelase sõnul töötavat Azov alternatiivse tehnoloogilise lahendus osas, mis võimaldaks vähendada Starlinki kasutamist. Starlinki osas veel selline huvitav infokild, et börsiplaane pidava SpaceX jaoks on see ainuke majanduslikult plussis olev osa ettevõttest.
Paanikanoote tuleb zetnikutelt ka Luhanski oblastist ja Donetski oblasti okupeeritud põhjaosast, kus Ukraina droonid on hakanud maha võtma liiklusvahendeid, mis liiguvad Luhanski ja Donetski vahel. Venemaa poolelt olevat antud korraldus värvida militaartehnika üle nii, et see näeks välja nagu tsiviiltehnika.
Z-kanal Zapiska Veterana andmetel on plaanis eemalda ka sõidukitelt nn patriootlikkusele viitavaid kleebiseid „z“-tähega, sest sihtmärkide automaatset tuvastamist kasutavad Ukraina droonid pidavat sellise kleebise leidmisel suure tõenäosusega tehnikat ründama.
Ukraina kaitseministri nõuniku Serhii Sternenko sõnul tegi Ukraina kvadrokopter-tüüpi rallidroon rekordi, kui tabas sihtmärki 102 kilomeetri kaugusel, kusjuures ei kasutatud nn emadrooni sihtmärgile lähemale viimiseks ega ka retranslaatoreid signaali võimendamiseks.
Julia Kirijenko kirjutas Ukraina armees valitsevatest vastandlikest seisukohtadest, mis puudutavad suurtükkide ja miinipildujate kasutamist. 429. droonibrigaadi komandöri Juri Fedorenko sõnul on juba miinipilduja tiimi positsioonidele viimine iseenesest väga suur väljakutse, aga kui nad hakkavad laskma, siis olevat teatud rindelõikudes peaaegu võimatu garanteerida nende turvalisust ehk siis need tiimid avastatakse vastase poolt kiirelt.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Ometi on miinipildujad leidnud ka droonide ajastul on niši, nimelt kui puud lähevad lehte, on võimalik kasutada ka väiksema kaliibriga miinipildujaid, mida on lihtsam koos laskemoonaga kaasas kanda ja nende suurim pluss pidavat olema asjaolus, et väljalaskmisel ei teki mingit suitsu, mistõttu on vastase droonidel olulisel keerulisel leida kohta, kus miinipildujaid kasutati.
Suurtükkidega on ka järjest kasvavad probleemid, ometi on nende roll lahinguväljal jätkuvalt väga oluline, nendega saab kiirelt reageerida iga ilmaga, nendega saab hävitada vastase tehnikat, positsioone, kogunemispunkte ehk siis funktsioon on endine, küll aga on täielikult muutunud nende kasutamisviis. Kui sõja alguses oli tavaline, et suurtükid olid lageda taeva all, siis nüüd olevat suurtükkide maskeerimine muutunud tõeliseks kunstiks.
30. brigaadi sõjaväelase sõnul on suurtükid nüüd maa sisse kaevatud, peale on ehitatud kate nagu muldonnidel, lisaks on võrgud, sest valguskaabliga droon pidavat sisse ronima ka kõige väiksemast avausest. Sellise positsiooni loomine pidavat võtma palju töötunde, mistõttu sõjaväelased väga valivad, millal suurtükki kasutada, näiteks väikese jalaväegrupi leidmisel suurtükkidest neid ei lasta, suurtükke hoitakse tähtsamate sihtmärkide jaoks, nagu vastase tehnika.
Esimese ründepolgu sõjaväelane Dmitri Filatov ütles, et kui nende üksus peab tegutsema piirkonnas, kus on väga tihe võsa, siis on kummalgi poolel droonidest oluliselt vähem kasu ning sellistes tingimustes olevat nende jaoks asendamatuks relvaks 105 mm suurtükid L119, aga ka 120 mm miinipildujad ja ka väiksema kaliibriga miinipildujad. Kui aga sügisel langevad puudelt lehed, ei saa neid suurtükke ja miinipildujaid kasutada sellisel kujul.
Kuna killzone suurenemine surub mõlemalt poolt suurekaliibrilisi suurtükke rindejoonest kaugemale, muutub väga oluliseks mürskude kvaliteet, ukrainlaste sõnul on pea iga tootja poolt toodetud laskemoon erinevate omadustega ja neil on keeruline täpselt lasta juhul, kui iga erineva tootja mürsu kohta pole läbi viidud testlaskmisi ning osade tootjate toodang pidavat mööda lendama laskja pingutustest hoolimata.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Suurtükkide roll jääb Kirijenko sõnul ka edaspidi väga tähtsaks, oluline on koos töö droonidega, nii pidavat vastase hästipeidetud suurtükipositsiooni hävitamine käima nii, et droon leiab sihtmärgi, suurtükkidega purustatakse võrgud ja positsiooni pealmise katte, peale mida viivad droonid hävitustöö lõpuni.
Ukraina pikamaadroonid ründasid sihtmärke Simferoopolis, Taganrogis, Tuapses, Baltimori sõjaväe lennuvälja Voroneži oblastis ja sõjaväelennuväljasid Krimmis, lisaks veel sihtmärke nii okupeeritud Krimmis kui Venemaal. Töö käib.
Rinnetel oli Venemaa armeel edenemine Slovjanski – Kramatorski linnastust ida pool, kuuldavasti on ka Ukraina armeel olnud edenemisi, aga teatud põhjustel ei ole mõtet nendest veel rääkida (järgmises ülevaates kirjutan nendest põhjustest pikemalt).
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse sotsiaalmeedia postitusel.