Viking Security valveteenuste juhi Juhan Aia sõnul on tüüpiline, et kooliaasta lõppedes peavad turvatöötajad rohkem tegelema poodidest pisivargusi üritavate lastega, kuid tänavu on juba näha ka mitmeid sügavamaid ohumärke, mida varem pole esinenud.
„Üks asi on see, kui lastel on igav, taskuraha saab otsa ning proovitakse kambaga maiustusi või energiajooki varastada. See on samuti väga rumal tegu, sest mitu sellist episoodi võivad kokku anda kuriteokoosseisu ja noore inimese nimi võib veel enne iseseisva elu algust jõuda avalikku karistusregistrisse. Siit tugev sõnum lastevanematele: leidke lastele vaheajaks tegevust ja tehke neile selgeks, et nad oma elu ära ei rikuks,“ rääkis Aia.
Praegu veel amatöörlike võtete tagant on näha sarnane suhtumine võõrasse varasse nagu kalestunud kriminaalide puhul.
Juhan Aia
„Aga hiljuti on ilmunud ka teine ja veel tõsisem trend – oleku ja välimuse järgi tavalistest keskklassi peredest pärit varateismelised üritavad järjepidevalt varastada kallimaid kaupu isegi suurusjärgus 200 euro mahus korraga. Enamasti on tegu tüdrukutega, kes tegutsevad nii üksi kui gruppides ning üritavad varastada kosmeetikatooteid ja parfüüme,“ kirjeldas valveteenuste juht.
Juhan Aia sõnul on seda uut suundumust näha nii Tallinnas kui Tartus.
„Eriti murettekitav on see, et mitmed noored pole jäänud ühe korra rumalast hasardist varguse proovimise juurde, vaid on võtnud vargil käimise omale elustiiliks. Nii Tallinnas kui Tartus on igati viisaka ja intelligentse olekuga teismelisi tüdrukuid, keda turvatöötajad on korduvalt politseile üle andnud, kuid kes ilmuvad ikka ja jälle vargile,“ rääkis Aia.
Turvaeksperdi kinnitusel ei ole tegu kleptomaaniaga, sest varastada proovitakse üksnes kindlaid tooteid, samuti annavad lapssarivargad endale hästi aru, mida nad teevad.
„Korduvalt on üritatud turvatöötajatega kohmakalt manipuleerida, teeseldes nutmist või rääkides, kuidas teismeline otsekui peab varastama, sest vanemad temast ei hooli. Siis selgub, et mittehoolimine tähendab lapse soovitud sajaeurose lõhnaõli mitteostmist,“ nentis asjatundja. „Aga tõsist muret tekitab see, et praegu veel amatöörlike võtete tagant on näha sarnane suhtumine võõrasse varasse nagu kalestunud kriminaalide puhul.“
Juhan Aia sõnul on selliste kujunevate käitumismustrite murdmisel võtmetähtsusega varajane märkamine ja hooliv sekkumine.
„Teismeiga ongi keeruline. Kuid kui laps on juba korduvalt varguselt tabatud, aga ikka proovib uuesti, siis tuleks kaaluda psühholoogilise nõustaja poole pöördumist. Igal juhul on oluline samal ajal luua alaealisele turvaline ja toetav keskkond, aga ka selgelt ja järjepidevalt rõhutada, et selline käitumine pole mingil tingimusel vastuvõetav ja võib kaasa tuua rängad tagajärjed,“ soovitas Viking Security valveteenuste juht.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (25)