Kaitsepolitseiametile on valitsus riigieelarve eelnõus 2026. aastaks eraldanud 44,8 miljonit eurot – 43 protsenti vähem kui tänavu. Välisluureameti eelarve suureneb aastaga aga 24 protsenti 60,3 miljoni euroni.
Kaitsepolitseiametile on järgmise 2026. aasta riigieelarve eelnõus eraldatud 44 883 000 eurot. Sel aastal oli kapole eraldatud aga 78 926 000 eurot ehk aastaga väheneb eelarve 34 043 000 euro võrra.
Samas oli tänavuseks eraldatud summa ka varasemate aastatega võrreldes erakordselt kõrge. 2024. aastal oli eelarve täitmine 48 537 000 eurot, 2023. aastal oli ametile eraldatud 47 760 000 eurot.
2022. aastal oli eelarve täitmine jällegi kõrge – 77 800 000 eurot –, sel ajal toimus ka kapo uue maja ehitus.
ERR uuris kapolt, miks on nende eelarve tänavu nii kõrge, kuid järgmisel aastal järsult langeb.
Kaitsepolitsei büroo juht Harrys Puusepp vastas, et ameti eelarve liigendus on riigisaladus, mistõttu on seda pisut keerukam sõnastada. Ta selgitas, et eelarve kõikumiste taga on võimearenduseks eraldatud ühekordsed investeeringud. “Antud juhul on selle kõikumise üheks põhjuseks, et kapo sai sarnaselt teiste siseministeeriumi haldusala asutustega osa laiapindsele riigikaitsele eraldatud vahenditest,” sõnas ta.
“Küll oleme pidanud sarnaselt teiste riigiasutustega mõneti ka kärpima kulusid,” lisas Puusepp.
Riigieelarve seletuskirjas seisab, et kaitsepolitseiamet vastutab põhiseaduslikku korda ohustavate tegurite teadvustamise, ennetamise ja maandamise eest.
“Selleks keskendub kaitsepolitseiamet eelkõige ühiskonna ühtekuuluvusele ja lõhestamise-vastase kerksuse suurendamisele, küberjulgeolekule, vastuluurevõimekuse arendamisele, riigisaladuse kaitsele, majandusjulgeoleku suurendamisele, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisele ja tõkestamisele, samuti arendab CBRN (keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja/või tuuma materjaliga seotud – toim.) sündmusteks valmisolekut. Selleks on 2026. aastaks planeeritud 44,88 mln eurot,” sedastab riigieelarve seletuskiri.
Välisluureamet saab iga aastaga raha juurde
Välisluureametile eraldatud summad on aastate vältes järjepidevalt kasvanud. Nelja aastaga on ameti eelarve enam kui kahekordistunud.
2022. aastal oli välisluureametile eraldatud 28,5 miljonit, 2023. aastal 33 miljonit, 2024. aastal 37,6 miljonit, 2025. aastal 45 miljonit ja 2026. aastaks 60 miljonit eurot.
Kaitseminister Hanno Pevkur ütles ERR-ile, et riigi huvi on saada maksimaalselt hea eelhoiatus ja luurevõimekus. “Need summad seonduvad eelkõige teatud tehniliste võimete loomisega,” sõnas ta.
Pevkur lisas, et asutustel peab võime töötada ka kriisitingimustes.
“Ukraina sõja õppetundidest on meile selge, et kõikidel meie asutustel peab olema, sealhulgas välisluurel, hukukindlus ehk kui peaks olema mis iganes oht, siis loomulikult me kõik saame aru, et nende tänane asukoht on üsna selge sihtmärk ja meil peab olema võimekus töötada edasi ka kriisitingimustes,” sõnas Pevkur.
Rohkem detaile kaitseminister välisluurekeskuse rahastamise kohta avada ei saanud.
Küsimusele, kuidas kaitseväe luurekeskuse rahastus on muutunud, vastas Pevkur, et asutus kuulub kaitseväe alla ja sellele eraldatud vahendid sõltuvad kaitseväe juhataja otsusest.
Riigieelarve seletuskirja järgi eraldab riik luure ja eelhoiatuse korraldamisele järgmiseks aastaks 84,3 miljonit eurot. Selleks aastaks eraldas riik 67,7 miljonit ehk aastaga kasvab eelarve 24 protsenti.
Programmi tegevus koondab välisluureameti ja kaitseväe luurekeskuse teenuseid. Täpsem kirjeldus ei ole avalik, seisab seletuskirjas.