Paraku muutub artikli toon mitmes kohas hoopis halvustavaks ning osa kõneisikuid toob näiliselt kinnisvaraturu käsitlusse poliitilisi ja üldistavaid hinnanguid, mis ei aita kaasa ei piirkonna mõistmisele ega selle probleemide lahendamisele. Selline lähenemine on kurvastav, frustreeriv ja paljude Kohtla-Järve elanike suhtes ebaõiglane.
28.05.2026
225 euro eest oma korter? Eestis on koht, kus see on päriselt võimalik (193)
Mõned asjad vajavad siiski selgitamist. Esmalt võib artiklist jääda mulje, nagu oleksid Kohtla-Järvel peaaegu kõik korterelamud remontimata, tühjenevad või halvas seisukorras. See ei vasta tegelikkusele.
Valdav osa Järve ja Ahtme linnaosa korterelamutest on kasutuses ning paljud neist on heas või rahuldavas tehnilises seisukorras. Mitmed majad on soojustatud, korteriühistud teevad regulaarseid hooldus- ja remonditöid ning inimesed panustavad oma elukeskkonna parandamisesse.
Jah, probleem on
Jah, linnas on ka probleemseid korterelamuid. Seda ei saa ega peagi varjama. Kohtla-Järve on koostöös riigiga tegelenud tühjenevate ja kasutusest välja langenud korterelamute probleemiga väga süsteemselt. Viimastel aastatel on riigi toel lammutatud või lammutamisel ligi 20 amortiseerunud ja kasutusest välja langenud korterelamut.
Suur osa neist asub väiksemates linnaosades, kus elanikkond on aja jooksul koondunud kompaktsemalt ning endises mahus korterelamufondi enam ei vajata. Järve ja Ahtme linnaosas on aastate jooksul samuti üksikuid probleemseid maju, kuid nende põhjal ei saa anda hinnangut kogu linnale.
Korraliku ja elamiskõlbliku korteri hind jääb Kohtla-Järvel sageli vahemikku 12 000–30 000 eurot.
Oluline on mõista, et tühjeneva elamufondi probleem ei ole ainult Kohtla-Järve küsimus. Sarnaste väljakutsetega puutuvad kokku ka mitmed Kagu-Eesti, Kesk-Eesti ja teiste piirkondade omavalitsused. Rahvastiku vähenemine, vananev elamufond ja töökohtade koondumine suurematesse keskustesse on laiemad regionaalpoliitilised probleemid, mitte ühele konkreetsele linnale iseloomulik.
Tõepoolest, Kohtla-Järvel on korterihinnad võrreldes Tallinna, Tartu või Pärnuga madalad. Samas ei tähenda see, et kogu linna kinnisvaraturg koosneb 225 või 300 euro maksvatest korteritest. Korraliku ja elamiskõlbliku korteri hind jääb Kohtla-Järvel sageli vahemikku 12 000–30 000 eurot.
See on endiselt kordades madalam kui Eesti suuremates linnades, kuid just siin võiks näha ka võimalust. Raha, mis Tallinnas kuluks sageli üksnes esimese sissemakse tegemiseks, võimaldab Kohtla-Järvel inimesel päriselt endale kodu osta ja mitte võtta endale 30 aastaks väga suurt laenukoormust.
Loodud kuvand
Aastate jooksul on Kohtla-Järvest tahtlikult või tahtmatult kujundatud kuvand kui lootusetust ja mahajäetud kohast. Tegelikkus ei ole nii mustvalge. Kohtla-Järvel ja selle lähiümbruses on olemas kõik igapäevaeluks vajalik: lasteaiad, koolid, gümnaasiumid, kutseõppekeskus, kõrgharidusvõimalused, ühistransport, spordi- ja kultuuriasutused, huvikoolid, päevakeskused ning mitmekesine huvitegevus.
Läheduses asuvad ka kino, spaad, looduskohad ja teised vaba aja veetmise võimalused. See ei ole tühi koht kaardil, vaid toimiv linnakeskkond, millel on oma ajalugu, identiteet ja inimesed.
Artiklis kõlanud kriitilised märkused osutavad osaliselt päris probleemidele. Neid tulebki tunnistada. Kuid väita, et linnas arengut ei ole, on meelevaldne ja ebaõiglane. Ida-Virumaa poliitilised konfliktid saavad tihti palju tähelepanu, kuid sarnaseid vaidlusi ja vastasseise leidub omavalitsustes üle Eesti.
Kohtla-Järve Linnavolikogu töö on viimastel aastatel muutunud sisulisemaks ja korrapärasemaks ning linnas on astutud mitmeid samme juhtimise, õigusloome ja elukeskkonna parandamiseks.
Linnana peame kindlasti veel palju pingutama. Tuleb parandada Kohtla-Järve mainet, toetada korteriühistuid, julgustada inimesi oma elamute eest paremini hoolitsema ning jätkata toetuste, teavitustöö ja koolitustega. Samas on kummaline lugeda kogu linna ja selle elanikke halvustavaid üldistusi artiklis, mis võiks tegelikult rääkida ka võimalustest: taskukohasest kodust, mõistlikust elukallidusest ja piirkonna potentsiaalist.
Ärme halvusta
Ka väide, nagu ei oleks Ida-Virumaal võimalik tööd leida, vajab täpsustamist. Spetsialistide järele on kogu maakonnas jätkuvalt suur nõudlus ning mitmes valdkonnas on tööjõupuudus väga terav. Tööturule sisenemine on keerulisem eelkõige neil inimestel, kellel puudub vajalik kvalifikatsioon, haridus või eesti keele oskus.
See on tõsine probleem, millega tuleb tegeleda, kuid seda ei saa taandada lihtsustatud väitele, et Ida-Virumaal ei ole tööd. Oma valdkonna pädev spetsialist leiab siin rakendust küll.
Kriitika on vajalik, kuid see peaks olema õiglane, sisuline ja inimesi mitte alandav.
Lõpetuseks tahaksin teha üleskutse: ärme halvusta piirkonda, mis on viimastel aastakümnetel pidanud läbi elama väga keerulisi muutusi. Suurte tööstusettevõtete sulgemine, töökohtade kadumine, sotsiaalsed probleemid ja rahvastiku vähenemine on jätnud oma jälje. Kuid Kohtla-Järvel elavad inimesed, kes hoolivad oma kodust, aitavad üksteist ja soovivad, et nende linnal läheks paremini.
Kui kellelgi on olnud Kohtla-Järvega negatiivne kokkupuude, siis tasub siiski mõista ka piirkonna ajaloolist ja sotsiaalset konteksti. See ei tähenda probleemide õigustamist, vaid ausamat ja inimlikumat pilku. Eesti on väike riik ja iga paik Eestis väärib väärtustamist. Kohtla-Järvet ei saa ega tohi hinnata üksnes kõige odavamate oksjonikorterite järgi.
Tulge Kohtla-Järvele, vaadake linna oma silmaga ja pakkuge ideid, kuidas selle piirkonna kuvandit ja elukeskkonda paremaks muuta. Kriitika on vajalik, kuid see peaks olema õiglane, sisuline ja inimesi mitte alandav.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (6)