Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi eestvõttel on sõlmitud esimesed regionaalsed arengulepped, mis sätestavad maakondade, ettevõtjate ja teiste koostööpartnerite ühised sammud piirkonna ja ettevõtluse arendamiseks.
Maakonnaülest koostööd edendavad arengulepped on katseprojektina sõlmitud kahes regioonis: Kesk-Eestis, kus lepinguga on ühinenud Järva-, Rapla- ja Lääne-Virumaa ning Lõuna-Eestis, kus leppes osalevad Tartu-, Jõgeva-, Viljandi-, Põlva-, Valga- ja Võrumaa.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika osakonna nõuniku Rainer Eidmilleri sõnul püütakse käivitada uus koostöövorm selleks, et ka väljaspool Tallinna ja Tartut elu edasi läheks. Lahendada ei püüta kõiki maailma probleeme, vaid tegeldakse ettevõtluskeskkonnaga, toonitas Eidmiller.
Ta tunnistas, et esialgu on need lepingud pisut üldsõnalised, aga peagi tehakse valmis ka konkreetsemad tegevuskavad.
“Valiti välja kaheksa peamist tegevussuunda, millega peaks tegelema hakkama. Nende juurde peaksid tekkima tegevuskavad, vastutaja, tähtajad ja kõik muu. Aga praegune arengulepe on alles esimene samm, et näiteks ühe regiooni kolm-neli maakonda lepivad ühiselt kokku, mida tuleks kõigi nende maakondade huvides arendada,” selgita Eidmiller.
Panustamine nendesse koostöölepingutesse on olnud vabatahtlik. Kesk-Eesti arenguleppe nõukogu liikme, ettevõtja Erkki Ehandi sõnul on hea, et tullakse kokku, vaadatakse maakondlikke tugevusi ja tehakse konkreetsed otsused.
“Praegu Kesk-Eestis loodud arenguleppes on arvesse võetud ettevõtluskonjunktuur ja tehtud teadlikke otsuseid ütlemaks, et on maakondi, kus on mõtet teatud asju teha ja on kohti, kus ei ole. Seatakse selged prioriteedid,” rääkis Ehand.
Ta tõi näiteks sellesse regiooni jääva Lääne-Virumaa, kus on ligipääs merele. “Kui me teadvustame seda, et meil on merele ligipääs, siis järgmine on näiteks tööstuse kiirtee, mis hõlmab ka Järva-, Raplamaa, Lääne-Virumaa ettevõtjaid. Kiirtee sadamani ja vahepeal logistikakeskused,” lausu Ehand.
Ta tõi veelgi näiteid: “Tapa kaitselinnak annaks ju ka Järva- ja Raplamaa ettevõtjatele võimaluse alustada kaitsetööstusettevõtluse arendamist. Või võtkem piimatööstuse olemasolu, see annab omakorda Lääne-Virumaa ettevõtjatele palju võimalusi neid tooteid väärinada.”
Ehandi sõnul on praegu maakonnad killustunud ning ettevõtjad ei võida sellest suurt midagi, et taristut vähehaaval remonditakse ja raha vähehaaval liigutatakse. “Tuleb teha üsna konkreetseid otsuseid ja panustada sinna, kus tulu oleks kõige suurem,” rõhutas Erkki Ehand.
Kagu-Eesti kant loodab eelkõige suurinvesteeringute programmi käivitamist, nii nagu näiteks Ida-Virumaal on algatatud üleminekufond, mis on aidanud piirkonnal arenguhüpet teha ja investeeringuid saada, rääkis Võrumaa arenduskeskuse juht Tiit Toots.
“Vaja oleks ettevõtlust toetavat suurinvesteeringute programmi, mis annaks hoogu juurde nii meie ettevõtjate investeerimisvõimekuse tõusule kui ka väljaspoolt uute investorite siia piirkondade tulekule,” sõnas Toots.
Koostööleppe puhul peab Tiit Toots oluliseks, et maakonnad on istunud ühiselt laua taga ning pannud kirja nii väljakutsed kui ka lahendused.
“Kui me ühiselt seljad kokku paneme, leiame need kitsaskohad või arenguvajadused ning need siis ühiselt välja peegeldame, siis on meie jõud kindlasti suurem. Sellele protsessile lisas väärtust ka see, et ka riigi esindajad olid selle ühise laua taga,” ütles Toots.
Rainer Eidmiller avaldas lootust, et pilootprojekti kaudu jõutakse õigusliku aluseni ja ka rahastuseni – seetõttu on riigi kaasamine oluline.
“Tahaksime nüüd saada vabariigi valitsuselt nõusolekut selle projekti jätkamiseks ja ka konkreetset rahastust. Kuni õiguslikku alust ei ole, on meil väga raske konkreetseks minna. Nõukogu liikmete arvates on jätkamiseks vaja seadustesse kirja panna, mis on regioonid, regionaalsed nõukogud, arengulepped. Ja seejärel oleks vaja raha ja meetmeid,” loetles Eidmiller.
Regionaalsete koostöölepete osapooled loodavad, et valitsus langetab otsuse selle aasta jooksul. Eidmilleri sõnul ollakse valmis eitava vastuse korral edasi mõtlema.
“Me peame midagi välja mõtlema, et seda regionaalselt tasakaalustatud arengut toetada. Me ei pea tingimata olema kümne küünega kinni selles, et need peavad just arengulepped olema, aga midagi peab olema, mis aitab senisest paremini suunata raha Tallinnast ja Tartust väljapoole, arendada regioone ja piirkondi. Kui arengulepped ei sobi, siis me peame mõtlema mingi muu mudeli peale,” lausus Eidmiller.