Kui enamasti on küsimuste esitamine vajalik ostja huvide kaitsmiseks, tunneb teatud teemade vastu huvi ka pank, kelle käest ostja laenu soovib taotleda. Kui korteris on tehtud ümberehitusi, eemaldatud seinu või paigaldatud küttekehasid, tuleks müüjalt kindlasti üle küsida, kas nende kohta on olemas vastav dokumentatsioon.
„Kui korterisse on paigaldatud näiteks kamin või õhksoojuspump, ent see pole seadustatud, võib pank sellele kinnisvarale laenu väljastamisest keelduda,“ hoiatas Kikas.
Vanema kortermaja puhul võiks ostja huvi tunda eesseisvate renoveerimisplaanide vastu: kas korteriühistu soovib hoonet lähiajal renoveerida, milliseid töid on juba läbi viidud ning mis vajaks lähiajal kindlasti veel tegemist. Nimelt võib kortermaja seisukord mõjutada laenule pakutavaid tingimusi. „Uusarenduste ja renoveeritud kortermajade puhul on laenutingimused üldjuhul soodsamad kui kehvas seisukorras kortermajadel,“ lisas Kikas.
Kui kortermaja juures on parkla või müügikuulutuses on välja toodud panipaik, tasub kindlasti uurida, milline on nende kasutuskord – nimelt võib hiljem halvaks üllatuseks selguda, et lubatud isikliku parkimiskoha asemel on tegemist hoopis parkimisvõimalusega, kus võivad parkida kõik majaelanikud.
Kindlasti tuleks Kikase sõnul veenduda hoone ligipääsetavuses – see puudutab enamasti just eramuid, mitte kortermaju, milleni võib viia eratee. „Kindlasti tasub uurida, et kui tegemist on erateega, siis kas servituudid on seatud või mitte. Sellega välditakse olukorda, kus ühel hetkel tuleb oma koduni pääsemiseks hoopis hakata raha välja käima. Samuti mõjutab ligipääsetavus ka laenuotsust,“ märkis ekspert.
Korteriühistu, kommunaalid ja hoone seisukord
Üks olulisemaid küsimusi puudutab korteri või eramuga kaasnevaid kommunaalkulusid. „Kui pank vaatab üldjuhul ostetava kinnisvara energiamärgist ning teeb selle põhjal järelduse, siis ostjal tasub kindlasti küsida täpsemate kommunaalkulude kohta: millisesse suurusjärku jäävad need suvel ning missuguste kuludega tuleks arvestada talvel,“ ütles Kikas.
Kindlasti tasub aegsasti veenduda, kas kortermajal on olemas toimiv korteriühistu, millised on naabritevahelised suhted ning kas korteriühistus leidub võlglasi. „Võlgnevuste tõttu võib olla raskendatud näiteks kortermajadele mõeldud toetuste taotlemine või renoveerimisplaanide elluviimine,“ tõi ta näiteid.
Vajadusel on abiks maakler
Kinnisvaraga seotud küsimusi, sealhulgas dokumentatsiooni puudutavate detailide kohta annab kõige paremat infot eksperthinnang ehk hindamisakt – seetõttu on just see dokument panga jaoks kodulaenu väljastamise kaalukeeleks. Kui enamasti tellib hindamisakti ostja, siis üha enam kohtab juhtumeid, kus müüja on selle ise tellinud – see aitab sageli müügiprotsessi kiirendada.
Küll aga tasub ostuhuvilisel heita pilk ka ehitisregistrisse (EHR) ja kinnistusraamatusse, millesse kantud informatsiooni kontrollib enne laenuotsuse langetamist ka pank. „Kui erinevates registrites andmete otsimine või kinnisvaraga seotud detailide väljaselgitamine tundub vaevarikas, tasub alati kaaluda ka maakleri kaasamist, kes on oma ala spetsialist ning oskab vajadusel küsimustele ise vastused leida,“ soovitas Kikas.