Kaitseministeerium on valmistanud ette seaduseelnõu, millega määratakse kindlaks reservis olijate kasutamise tingimused ülesannete täitmiseks rahuajal. RBK teatab, et omab dokumendi koopiat. Eile kiitis selle heaks seadusandliku tegevuse valitsuskomisjon, kinnitas komisjoni allikas RBK-le.
Seaduseelnõu autorid on teinud ettepaneku kirjutada kaitseseadusse, et teatud riigikaitseülesannete täitmiseks relvakonfliktide tekkimise korral, terrorismivastaste operatsioonide käigus ja relvajõudude kasutamise käigus väljaspool Venemaad võidaks kaasata kodanikke, kes on relvajõudude mobilisatsioonireservis. Neid hakataks kutsuma erikogunemistele. Otsuse selle kohta teeks president.
Erikogunemiste uus mõiste kavatsetakse kirjutada sõjaväekohustuse ja sõjaväeteenistuse seadusse. Praegu on selles mainitud kaht liiki kogunemisi: õppe- ja kontrollkogunemine. Nüüd tahetakse lisada erikogunemine.
Seaduseelnõus öeldakse, et erikogunemised on sõjaväelised kogunemised teatud riigikaitsevaldkonna ülesannete täitmiseks relvakonfliktide tekkimise korral, terrorismivastaste operatsioonide käigus ja sõjaväelaste kasutamise käigus väljaspool Venemaa piire.
Erikogunemiste pikkus ei tohi ületada kaht kuud. Reservistidele võidakse erikogunemiste ajal maksta täiendavat tasu.
Venemaa relvajõudude mobilisatsioonireserv koosneb neist, kes on sõlminud reservis oleku lepingu, selgitas RBK-le Vene riigiduuma riigikaitsekomitee esimees Andrei Kartapolov. Vajaduse korral kutsutakse just nemad esmajärjekorras sõjaväekomissariaati.
President Vladimir Putin allkirjastas ukaasi mobilisatsioonireservi loomise kohta 2015. aastal. Reservis oleku leping sõlmitakse kodaniku ja sõjaväeosa komandöri vahel. Esimene leping sõlmitakse kolmeks aastaks. Reservistid käivad igal aastal kogunemistel, mille ajal säilivad neil töökohad ja tööandjatele makstakse töötajate puudumise eest hüvitist.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada