„Täna juhib kogu Baltikumi autoturgu selgelt kuluteadlikkus. Autot ei valita emotsiooni või brändi järgi, vaid mõeldakse praktilistele küsimustele: kui suur on rendi või liisingu kuumakse, kui palju kulub raha kütusele ja milline on sõiduki ülalpidamise kogukulu,“ ütles Mobire Eesti maajuht Marek Kurs.
Kõigis kolmes Balti riigis on auto ostmisel kõige olulisem tegur hind. Ent kõige tugevamalt mõjutab see Eesti tarbijaid, kellest 70%-le on see kõige olulisem asjaolu auto ostmisel. Leedus oli sama näitaja 60% ja Lätis 47%.
Kurs tõdes, et eestlaste hinna fookust on kahtlemata mõjutanud automaks. „Kui varem vaadati vaid auto müügihinda, siis nüüd jälgitakse ka registreerimistasu ja aastamaksu. See omakorda on kaasa toonud selle, et järjest paremini tajutakse, et autohinda mõjutavad ka muud tegurid: maksud, kütusekulu, hooldus, kindlustus. Autoostja teadlikkus sõiduki tegelikku kulu osas on oluliselt kasvanud,“ märkis Kurs.
Uut autot hakatakse otsima kuni kuus kuud enne ostu
Eestlased kaaluvad auto valiku enne ostu sooritamist põhjalikult läbi. Ligi pooled (47%) alustavad taustauuringuga kolm kuni kuus kuud enne ostu vormistamist. Kuus kuud enne ostu alustavad taustatööga sagedamini Eesti mehed kui naised. „Veebikülastuste põhjal näeme, et enne päringu tegemist külastab inimene veebilehte enam kui 10 korda, loeb väga palju lisainfot ja alles siis teeb päringu,“ tõi Kurs välja.
Baltikum tarbijate autoostud jäävad valdavalt kuni 30 tuhande euro hinnaklassi. Premium-klassi ostud moodustavad kõigis kolmes riigis marginaalse osa turust. See näitab, et Balti autoturg on suunatud pigem praktilistele masinatele ning ei ole luksussõidukite keskne.
Kui Eesti ja Leedu elanike seas domineerib sõiduki soetamisel selgelt liising, siis Lätis on levinuim meede sõiduk kohe välja osta. Paljude eestlaste jaoks on oluline omanditunne ning nad peavad autot enda omaks ka siis kui see on soetatud liisingu abil. „Üllatav on, kui paljud, tervelt 81%, Eestis elavatest inimestest ei taju, et liisinguga ostetud auto kuulub tegelikult pangale. Samal ajal mäletab ainult 39% vastajatest oma lepingu tingimusi, näiteks intressi või jääkväärtust. Lepinguid sõlmitakse sageli eeldusega, et tegemist on sõiduki omandamisega, kuigi tegelikkuses võetakse endale pikaajaline finantskohustus mitmete riskidega,“ nentis Kurs.
Eesti paistab silma pika auto kasutamisega
Eestis kasutatakse autosid oluliselt kauem kui mujal Baltikumis. Üle poole ehk 51% vastanutest ütles, et kasutas eelmist autot vähemalt viis aastat. Vaid 9% vahetas autot 1–2 aasta jooksul. „Eesti tarbija tahab autost maksimumi kätte saada. Auto vahetatakse välja siis, kui see enam inimese vajadusi ei täida või muutub liiga kulukaks, mitte mugavuse pärast,“ märkis Kurs.
Läti tarbija kõige tavalisem auto kasutusperiood jääb 3-4 aasta vahele. Kuid nooremad juhid oleksid valmis autot sagedamini vahetama, kui protsess oleks lihtsam. Sama nentisid ka leedukad: 45% neist vahetaks autot sagedamini, kui protsess oleks kiirem ja mugavam.
Baltikumi autoturg on täna tugevalt hinnatundlik, praktiline ja kuluteadlik. „Eesti paistab silma kui võrdlemisi konservatiivne ja pikaajalise auto omamisega turg, kus tarbijad eelistavad turvalisi ja kauakestvaid lahendusi,“ sõnas Kurs.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (5)