Alaealise toime pandud kuritegu hinnatakse küll karistusseadustiku vastava paragrahvi järgi, kuid karistust määrates peab kohus eelistama alaealistele mõeldud mõjutusvahendeid: hoiatus, üldkasulik töö, sõltuvusravi jmt. Alaealiste mõjutusmeetmed loetleb küll karistusseadustiku paragrahv 87, kuid selle eripära on, et karistusregistrisse ei jää märget. Noor teeb oma ühiskondlikult kasuliku töö tunnid ära, käib pool aastat käitumiskontrollis ja on taas karistusõiguslikus mõttes puhas leht. Kui ei tee ega käi, saab meetme tähtaega aasta võrra pikendada, kuid lõpuks on prokuratuur ja kohus sunnitud käed üles tõstma. Kui kohtu hinnangul on leebem meede parim lahendus, siis prokuratuur tahaks noore mõjutamiseks rohkem trumpe.
„Jah, mul on poisse, kes ei täida oma ÜKT tunde,“ kinnitas Harju maakohtu kohtunik Katre Poljakova. Mõjutusmeetmest viilib 10–15% süüdimõistetutest. „Nad moodustavad kõikidest kohtusse jõudnud noortest nii väikese osa, et mina selles ohtu ei näe. Ma tean, et ühiskond tahaks kõik noored kurjategijad vangi saata, aga alaealiste puhul on leebem meede palju mõjusam,“ sõnas Poljakova.
Oled juba tellija?Logi sisse