Ukraina kaitseminister Fjodor teatas suurusjärgus 100 miljoni dollari eraldamisest middle-strike droonide tootmiseks, et hävitada võimalikult palju Venemaa armee logistikat, sest siis on Venemaa armeel vähem võimalusi läbi viia rünnakuid rindejoonel.
Ukraina droonirünnakud eeskätt Mariupoli ja Melitopoli vahel on viimase aja üks kõige enam arutlusainest põhjustanud teemasid z-blogijate hulgas ning tänasel päeval nad tunnistavad jõuetult, et Venemaa armeel ei ole hetkel jõudu Ukraina middle-strike droonidega võitlemiseks ja kõlavad küsimused stiilis, et miks ei ehitata maanteedele võrgust kaitseid.
Meenutuseks niipalju, et võrke hakkas esimesena paigaldama hoopis Venemaa Bahmuti suunal, aga hiljem võttis Ukraina sama lähenemise kasutusele ja praegu ehitatakse Ukrainas juurde sadu kilomeetreid võrgukatteid teedele.
Z-blogija Svjatoslav Golikuvi sõnul on Fjodorovi tulekuga Ukraina kaitseministriks toimunud viimase poole aasta jooksul Ukraina armees tektoonilised muutused ning tema sõnul peaks Venemaa likvideerima nii Ukraina kaitseministri kui droonivägede juhi Robert „Madjar“ Brovdi, sest tegemist olevat väga andekate inimestega, kelle edasine tegutseda laskmine võib Venemaa armeele kokkuvõttes väga kalliks maksma minna. Selline zetniku meeleheitest kantud jutt ei viita küll kuidagi katastroofilisele olukorrale Ukraina armees, millest alles hiljuti rääkis Putin.
Ukraina armee tähelepanu keskendumine lõuna suunale on sõjalise loogika kohaselt arusaadav, sest lagedas stepis küllaltki kitsas koridoris (lõuna pool tuleb vastu Aasovi meri) on vastase logistika häirimine teoorias efektiivsem kui näiteks Donbassis, aga siiani puudusid Ukraina vahendid, millega seda efektiivselt teha.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul on droonide ajastul väga oluline, et sõjaväelased saaksid droonide akusid laadida ning eesliini kontekstis toimub see tema sõnul valdavalt generaatoritega toodetud elektriga, aga generaatorid omakorda vajavad töötamiseks kütust.
Kui lõuna suunal lõpetada Venemaa kütuseveokite tegevus, siis saavad ajapikku Venemaa poolel Pekhno sõnul probleemid ainult süveneda, aga kui on probleemid droonidega, siis on suured probleemid ka rinde hoidmisega. Ehk kui soomustehnika taandumisega lahinguväljalt võiks arvata, et sõjategevuse jaoks pole enam kütust vaja, siis tõsi on see, et seda kulub küll vähem, aga ilma hakkama ei saa.
Küll aga on ka selge, et logistika häirimise tulemus jõuab rindele pika viiteajaga, lisaks olid paljud Venemaa üksused kevad-suviseks pealetungiks valmistudes varunud lahingutegevuseks vajalikku ning seda veel jätkub mingiks ajaks. Küll aga on see kõik kokku muutnud olukorda nii palju, et Venemaa edenemine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on oluliselt aeglustunud, samas kaotused elavjõus ei ole vähenenud ehk edenemine tuleb nende jaoks järjest kallima hinnaga.
Kuna Putin ootab infot Venemaa armee edenemisest, siis paberi peal talle seda ka pakutakse ning siis polegi imestada, et Venemaa kaitseministeeriumi kaardid muutuvad järjest elukaugemateks, lisan pildi, mis näitab olukorda Zaporižžja rinde lääne osas Deepstate kaardi järgi, kuhu on lisatud punane joon, mis näitab Venemaa edenemist kaardil kujul, mida Putinile näidatakse.
Keskmiselt on seal Venemaa poolel nö krediiti okupeeritud 10-15 kilomeetrit, nad on selle kaardi järgi juba Orihhivi peaaegu enda kontrolli alla saanud, kuigi reaalsus ollakse asulast 10 kilomeetri kaugusel.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Venemaa saadab tüüpiliselt teele nö liputajad ehk 2-3 inimesest koosnevad grupid ning ikka juhtub, et mõned neist jõuavad küllaltki kaugele Ukraina tagalasse, lehvitavad Venemaa lippu droonile ning sellest piisab, et suur maa ala enda kontrolli all olevaks kuulutada, kuigi tüüpiliselt nende lehvitajate eluküünal kustutatakse kiirelt Ukraina sõjaväelaste poolt.
Kummalisel kombel Ukraina armee jaoks sellised Venemaa kaardid sobivad, sest nad teevad nende elu lihtsamaks ja vastupidi, Venemaa enda sõjaväelaste elu keerulisemaks. Z-blogijate sõnul on põhiprobleem asjaolus, et kui ala on märgitud Venemaa kontrolli all olevaks, siis sinna ei lasta suurtükkidest ega visata liugpomme ning see sobib Ukraina sõjaväelastele hästi.
Sellistes oludes on aga pealetungile minek sisuliselt üheotsapilet, aga peab minema, sest ohvitseridele on antud kõrgemalt käsk viia olukord nö maapinnal vastavusse Putinile esitatud kaartidega.
Z-blogijate sõnul on tüüpilised olukorrad, kus kaardil märgitakse mingi asula Venemaa kontrolli all olevaks ja antakse käsk asula mõlemalt tiivalt pealetungi arendada. Reaalses elus lähevadki Venemaa armee sõjaväelased rünnakule, liiguvad mingis sektoris edasi ja siis selgub, et tegelikkuses on asula jätkuvalt Ukraina armee kontrolli all ning nüüd on nad järsku kolmest küljest ukrainlastest ümbritsetud ning tüüpiliselt lõppevat see suurte kaotustega elavjõus.
Valeandmetega kaardid on Venemaa poolt joonistatud pea kogu rindejoone ulatuses ning kui veel eelmise aasta mais võisid Venemaa sõjaväelased loota, et puude-põõsaste lehte mineku ajal nad suudavad olukorda lahinguväljal enda kasuks muuta, siis tänavu see plaan enam ei ole toiminud.
Samas ei ole ka Ukraina poolel veel põhjust eufooriaks, kuigi lääne meedias on omajagu ilmunud lugusid stiilis, justkui oleks toimunud sõjas suur muutus. Venemaa armee on valmistunud kevad-suviseks pealetungiks, neil jätkub jalaväge, liugpomme visatakse Ukraina armee positsioonide suunas tuhandeid, Venemaa armeel on edenemised nii Kostjantinivka suunal kui ka Slovjanski – Kramatorski linnastust ida pool.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Ukraina 25. brigaadi droonipataljoni komandör, major Oleksandr „Lev“ Timotšjuk rääkis olukorrast Pokrovski suunal, kus vastane üritab oma positsioone kindlustada ja võtta nö väiksema õhu oma kontrolli alla.
Majori sõnul ei ole Venemaa poolel seal lõigus kõik sugugi nii hästi, kui võiks arvata – Ukraina töötab aktiivselt droonidega nii Pokrovskis kui selle Venemaa armee poolses tagas, hävitab antenne, Venemaa armee droonide väljalaskmise kohti (nn take-off punktid), Venemaa droonioperaatorite positsioone.
Pokrovskist Donetski poole pidavat külad olema inimtühjad, Ukraina droonid patrullivad õhus ja ründavad võimalusel iga sihtmärki. Täpselt sama tegevat Venemaa Ukraina poolel, aga majori sõnul on praegusel ajal sellises olukorras Ukraina armeel toimiv lahendus – suured droonid.
Kui ilm on ilus ja taevas selge, siis ei olevat kummalgi poolel sisuliselt võimalik mööda maapinda midagi kohale toimetada, kõik satub vastase droonide saagiks ning kui siis tulevad keerulised ilmastikuolud, kui droone ei saa efektiivselt kasutada, siis kasutavad majori sõnul mõlemad pooled maksimaalselt seda võimaluse akent ära, viies läbi rotatsioone, evakueerimisi ning kõige vajaliku eesliinile viimist.
Pokrovski suunal rinnet hoidva 7. korpuse õhukaitse üksuse juht, polkovnik Artjom Skuratovski kirjutas Militarny’s muudatustest korpuse juhtimises ja tegutsemises. Polkovniku sõnul oli enne korpuste moodustamist õhukaitse organiseerimine operatiiv-taktikaliste üksuste pädevuses, aga see tähendas, et mingite ülesannete lahendamiseks moodustati üksused, mis mingi aja pärast läksid mujale ülesandeid täitma.
Nüüd aga hakati eelmisel aastal moodustama neid üksuseid korpuse struktuuris, mis tähendas stabiilsusest nii korpusele kui spetsialistidele, seda enam, et kaasaegses sõjas on innovatsioon kiire ja on hea, kui spetsialistid saavad keskenduda oma töö tegemisele.
Polkovniku sõnul on sõja aastate jooksul õhust lähtuvad ohud tundmatuseni muutunud ehk kui 2022. aastal tegutsesid Venemaa sõjalennukid vahetult rindejoonel ja sisenesid isegi Ukraina armee kontrolli all olevale territooriumile kümnete kilomeetrite sügavusele, siis tänasel päeval on vastase taktikaline lennuvägi rindejoonest 30-40 kilomeetri kaugusele surutud, kuskohast nad viskavad liugpomme.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Liugpommid on suureks probleemiks ning paljuski selle probleemiga tegelemiseks loodi 7. korpuse juurde innovatsioonitsenter. Ukrainal on olemas võimsad elektroonilise sõjapidamise vahendid Lima, aga ajakirjanik Julia Kirijenko andmetel töötavad need vahetult rindejoone lähedal mitte kogu rindejoone ulatuses.
Sõjalennukite asemele tulid aga droonid ning polkovniku sõnul on nende kasutamine Venemaa poolelt suurenenud sadu kordi. Ukraina arendas nende vastu tegutsemiseks välja püüdurdroonid, mis on suurepärane näide edukast innovatsioonist ning polkovniku sõnul suudeti püüdurdroonidega suures osas maha võtta Venemaa operatiivtasandi luuredroonidest lähtuv oht, kus droonid tegutsesid peamiselt sihtmärkide otsimisega.
Polkovniku sõnul on korpuses kasutusel kahte liiki püüdurdroonid – vastase operatiivtasandi luuredroonide hävitamiseks kasutatakse nn lennuki-tüüpi püüdurdroone, aga rallidroonide, Molnija’te, Lancet’ide ja teiste sarnaste ründedroonide hävitamiseks kasutatakse rallidroone.
Droonide vastases võitluses on väga oluline nende võimalikult varajane avastamine ning polkovniku sõnul on neil loodud taktikaliste radarite võrgustik, mis leiab üles droonid kuni 5000 meetri kõrgusel. Polkovniku sõnul oli varem vastase taktikalise tasandi luuredroonidega (DJI Mavic, Autel) võitlemine kas jalaväeüksuste või elektroonilise sõjapidamise vahendite ülesanne, aga kolm kuud tagasi tegid nad muudatuse, peale mida on see korpuse õhukaitseüksuse vastutusala ning peale seda on nende Venemaa droonide hävitamine kasvanud hüppeliselt, jõudes lühikese aja jooksul tuhandete ühikuteni.
Polkovniku sõnul üritab vastane adapteeruda muutuvate oludega ja täpselt sama teeb korpus, aga just selles osas on Ukraina armeel viimasel ajal olnud järjest suurem eelis ning lahinguväljal on eelis sellel, kes suudab kiiremini muudatusi läbi viia.
Muutuvad olud tähendavad polkovniku sõnul vajadust pidevalt muuta-arendada droone, see aga omakorda tähendab väga tihedat koostööd droonitootjatega, mis võimaldab muudatusi kiirelt ellu rakendada ja just selles osas olevat Venemaal suuremad probleemid.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Polkovniku sõnul ei ole kaasaegne õhukaitse enam ainult lugu kalliste rakettidega õhutõrjekompleksidest, see on Ukraina 7. korpuse näitel keeruline integreeritud süsteem, kus luure, EW, radarid, püüdurdroonid, analüütikud, droonioperaatorid, insenerid ja tootjad töötavad koos ühiste eesmärkide saavutamise nimel ning kuidas Venemaa armee ka ei ürita, on neil jäiga vertikaalse juhtimismudeli juures keeruline sellist paindlikkust ja dünaamikat saavutada.
Ukraina droonitootja FirePoint juht Denis Štillerman avas tausta juhitamatute rakettide kasutamisel nende droonidel FP-2. Tema sõnul muutusid väikese, 3-4 kilomeetrise tegevusraadiusega S-5 juhitamatud raketid Ukraina armee jaoks kasututeks ning vedelesid kõikjal, mistõttu tekkis tal idee neid kasutada millde-strike droonidel FP-2. Üks rakett kaalub 5 kilogrammi ja FirePoint pani neid droonile kokku kaheks tükki ehk siis 40 kilogrammi lisaraskust.
Kui esialgu oli selle lahenduse kontekstis palju juttu nende rakettide ebatäpsusest, siis Štillermani sõnul on need raketid omas nišis vägagi efektiivsed ehk kui varem sai Venemaa kütuserongi rünnates ühe kalli drooniga hävitada kas veduri või ühe tsisterni, siis nüüd saab üks droon oluliselt rohkem tsisterne põlema panna. FirePointi lahendust tunnustati ka z-kanalites, sest see võimaldab efektiivselt maha suruda mobiilsete õhutõrjegruppide tegevuse, peale mida saab drooniga soovitud sihtmärki rünnata.
Kuna uued FP-2 droonid pidavad Štillermani sõnul suutma kanda kuni 200 kilogrammist „kingitust“, siis jääb juhitamatutele rakettidele lisaks veel piisavalt lõhkeainet, seda enam, et kui Venemaa kasutab Štillermani sõnul liugpommides TNT-lõhkeainet, siis Ukraina kasutab droonides suurema purustusjõuga TGA-lõhkeainet.
Peale viiekuulist arutamist suutis Ukraina Ülemraada muuta seadusandlust nii, et seaduse järgi ei ole maapealne droon enam elektriautodega samas kategoorias, mistõttu ei tule täiendavalt maksta 20% käibemaksu ja nüüd peaksid ladudes ootel olevad tuhanded droonid jõudma kiirelt rindele.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Käibemaksu teema on jätkuvalt aktuaalne Ukrainasse saadetavate postipakkide kontekstis, kus siiani olid käibemaksust vabastatud pakid maksumusega kuni 150 eurot ning seda võimalust kasutati massiliselt Ukraina sõjatööstuses, eeskätt droonitööstuses, Hiinast vajalike komponentide tellimiseks.
Ukrainale laenuandjate nõudmisel on plaan vähendada pakkide käibemaksuvaba osa 45 euroni, vahemikus 46 – 150 eurot on käibemaks 20% ja seda osa, mis ületab 150 eurot, maksustatakse 10% käibemaksuga. Nendest muudatustest on keeruline nö kõrvale hiilida, sest laenu andmine on seatud nende muudatuste tegemisega.
Täna hommikul ründas Venemaa droonidega Ukraina Izmaili sadama piirkonda ning üks ründedroon (väidetavalt Shahed-tüüpi ehk Geran-2) lendas selle käigus Rumeeniasse, kus plahvatas Galati asula elumaja katusel, mille tulemusena sai viga kaks inimest.
Militarny andmetel testis Eesti ettevõtte Alatyr Group Ukrainas püüdurdroone, mis lendavad kiirusega kuni 500 kilomeetrit/tunnis ja mida saaks kasutada Venemaa reaktiivmootoriga-droonide mahavõtmisel. Töö käib.
Ukraina pikamaadroonid ründasid täna öösel juba kümnendat korda Volgogradis asuvat naftatöötlemise kompleksi, Jaroslavlis asuvat nafta pumpamise jaama ja Temrjuki sadamat Aasovi mere ääres.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse sotsiaalmeedia postitusel.